/nginx/o/2023/03/29/15226376t1ha44b.jpg)
/nginx/o/2023/04/26/15282348t1hf547.jpg)
Maailmas sõidab iga sekund üks veoautotäis riideid prügimäele või põletusahju. Ka Eestis pole tekstiilijäätmete ümbertöötlemiseks veel head lahendust, kuid lootus peitub koostöös teiste riikidega.
Sisuturundus
Riided ringile! Korduskasutusega säästad loodust ja rahakotti
Eesti inimesed viskavad igal aastal ära umbes 17 kg riideid inimese kohta, sellest 14 kg jõuab otse prügikasti. Sageli visatakse ära korralikke riideid, mida saaks annetada abivajajatele või viia teise ringi poodidesse, kust need uue omaniku leiaks.
/nginx/o/2023/04/26/15282666t1ha1b4.jpg)
Tekstiilijäätmed jõuavad enamasti olmeprügisse ja prügimäele või põletusahju. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlaisi sõnul pole Eestis praegu veel lahendusi, et inimestelt kokku kogutud tekstiilijäätmeid ringlusse võtta. „Ümbertöötluseks vajalikud tehnoloogiad on kallid, mistõttu tuleks kaaluda, kas saame naaberriikidega ühiselt vajalikud lahendused luua,“ ütleb Soomlais.
Kolme aasta pärast tuleb Eestis hakata tekstiilijäätmeid eraldi koguma ning kohalikud omavalitsused peavad looma võimalused elanikele vanade riiete üleandmiseks. „Liigiti kogumise nõue hakkab kehtima kogu Euroopa Liidus. Ainuüksi Euroopas visatakse igal aastal ära 5,8 miljonit tonni riideid. Ühise kogumiskohustusega loome kõigis riikides piisava materjalivoo, mis on käitlusvõimaluste rajamisel oluline eeldus. Nii tekib riikidel huvi ka jäätmekäitluses paremat koostööd teha,“ ütleb Soomlais.
Tekstiiliuputusest päästab korduskasutus
Ehkki jäätmekäitluse võimekus vajab parandamist, on tekstiilijäätmete probleemi põhjus ületarbimises. Riiete tootmine tekitab suuremat keskkonnakahju kui lennundus ja merendus kokku – selleks kulub väga palju vett ja energiat ning naftat ja teisi taastumatuid maavarasid.
„Riiete tootmine on kiirmoe levikuga üha hoogustunud. Ostame rohkem riideid kui kunagi varem ning nende tootmine paneb keskkonna üha suurema surve alla. Siin aga saab igaüks oma valikutega anda suure panuse, et probleemi leevendada ja säästa nii raha kui loodust,“ ütleb Soomlais.
1. Osta vähem!
Ostusoovide ohjamisega aitame pidurdada kliimamuutusi. Mida vähem inimesed tarbivad ja ostavad uusi asju, seda vähem kulub ressursse nende tootmiseks ja jäätmekäitluseks.
2. Vali targalt!
Uusi asju soetades saab teha paremaid valikuid, eelistades teise ringi poode ja korduskasutust. Vali ajatu lõikega esemed, mis on valmistatud kvaliteetsest ja vastupidavast materjalist ning mille eluiga saab parandamisega veelgi pikendada. Rõivaid tehakse tihti sünteetilistest materjalidest, mille tootmiseks on vaja palju vett ja energiat ning mis lagunevad looduses aastakümneid. Kuni 35 protsenti keskkonnas leiduvast mikroplastist on sinna jõudnud just riiete kaudu. Seetõttu tuleks tarbimisel eelistada puuvilla, villa, lina, kanepit, bambust või muud looduslikku materjali. Inimesele ja keskkonnale ohutul viisil toodetud riided tunned ära toote sildil oleva ökomärgise järgi (nt Oeko-Tex).
Riiete ostmisel tasub ka jälgida, kus need on valmistatud. Kodumaist tekstiilitoodangut eelistades on jalajälg kordi väiksem, samuti toetame nii kohalikku tööhõivet.
3. Paranda ja anneta!
Katkistele riietele saab parandades uue elu anda, sageli on lukuvahetus või lihtsam õmblustöö ka odavam kui uue asja ostmine. Vajadusel saab abi paranduskodadest. Kui aga terved ja puhtad riided lihtsalt üle jäävad, on mõistlik need annetada abivajajatele või teise ringi poodidele.
