FOTOD ⟩ Kaja Kallas Varssavis: Eesti ja Poola arendavad jõuliselt kaitsevõimet

Peaminister Kaja Kallas (RE) lausus teisipäeval Varssavis kohtumisel Poola peaministri Mateusz Morawieckiga, et Eesti ja Poola on märkimisväärselt suurendanud kaitsekulutusi ning arendavad jõuliselt oma kaitsevõimet.

Kallas kõneles Morawieckiga eelseisvast NATO Vilniuse tippkohtumisest, Venemaa sõjalisest agressioonist Ukrainas ja võimalustest Ukraina abistamisel, teatas valitsuse pressiesindaja.

Kallas rõhutas, et Venemaa on juba ammu valmistunud pikaks vastasseisuks vaba maailmaga ja on aeg, et selleks oleksime valmis ka meie. «Mõistame Poolaga ühiselt, et muutunud julgeolekuolukord nõuab, et me kõik teeksime rohkem nii oma individuaalse kui ka kollektiivse julgeoleku tugevdamiseks. Eesti ja Poola on märkimisväärselt suurendanud kaitsekulutusi ning arendavad jõuliselt oma kaitsevõimet,» ütles Kallas.

«Samuti on väga oluline, et eelmisel aastal NATO Madridi tippkohtumisel kokku lepitu kiiresti ellu viiakse,» jätkas Eesti peaminister. «Eesti seisukoht on, et NATO uued kaitseplaanid peavad saama kinnitatud Vilniuse tippkohtumiseks ja need peavad olema tagatud vajalike vägede ning võimetega.»

Kallas märkis, et Vilniuses on tähtis anda selge toetussõnum ka Ukrainale: «Venemaa agressioon Ukraina vastu on näidanud, et Ukraina ei saa olla neutraalne ning hallid alad Euroopas on konflikti ja ebastabiilsuse allikas. Ukraina koht on pärast sõja lõppu NATOs.»

Ühispingutused Ukraina nimel

Kallas jagas Poola peaministri Morawieckiga ka oma äsjase Ukraina visiidi olulisemaid tähelepanekuid ning tõi esile Poola ülitähtsat rolli Ukraina abistamisel. «Poola on teinud Ukraina aitamiseks väga palju ning peame kõik ühiselt neid pingutusi jätkama,» ütles Kallas.

Ukrainale on praegu endiselt kõige tähtsam see, et relvaabi sinna kiiresti kohale jõuaks. «Eesti algatatud Euroopa Liidu ühine otsus saata Ukrainasse miljon suurtükimürsku tuleb nüüd ka ellu viia. Eelmisel nädalal võtsime Eesti valitsuses vastu uusima abipaketi, mis koosnebki just 155-millimeetristest mürskudest. Peale selle annetab Eesti Ukraina relvajõududele öövaatlusseadmeid ja käsitulirelvade laskemoona,» loetles Kallas. «Seisame Poolaga ühiselt selle eest, et relvaabi kiiresti Ukrainasse kohale jõuaks.»

Kallas rõhutas, et tuleb jätkata Venemaa-vastaste sanktsioonide tugevdamist, leida võimalusi Venemaa külmutatud vara kasutusele võtmiseks ning teha pingutusi Venemaa vastutusele võtmiseks toimepandud kuritegude eest.

Agressorriikide sportlastel pole olümpial kohta

«Peame jätkama ka agressori isoleerimist. Venemaa ja Valgevene sportlastel ei tohiks olla kohta olümpiamängudel. Tervitan Poola otsust keelata Venemaa ja Valgevene sportlaste osalemine tänavustel Euroopa mängudel Krakówis,» sõnas Kallas.

Eesti-Poola suhetest kõneldes tõstis Kallas esile meie tihedat kaitsekoostööd. «Poola panustab aktiivselt NATO Balti õhuturbemissiooni. Hangime ühiselt Poola lühimaa õhutõrjesüsteeme. Eesti kaitseväelased aitasid Poolal tõrjuda Valgevene hübriidrünnakut Euroopa Liidu välispiiril. Poola sõdurid osalevad Eestis õppustel ning järgmisena ootame neid õppusele Kevadtorm,» ütles Kallas.

Ta märkis, et Poola on Eestile ka üks olulisemaid ja suuremaid väliskaubanduspartnereid Kesk-Euroopas. «On hea meel näha, et Eesti ettevõtete huvi Poola turu vastu suureneb, eriti idufirmadel,» tunnustas ta.