Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072

Eelmisel aastal loovutas verd ligi 29 000 inimest

Copy
Doonoripäev Paides
Doonoripäev Paides Foto: Kristo Kivisoo/ Järva Teataja

2022. aastal loovutas verd 28 724 inimest ehk peaaegu sama palju kui eelneval aastal, mil doonoreid oli 28 859, selgus teisipäeval avaldatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast.

Veredoonorite arv on viimastel aastatel langustrendis, kuid eelmisel aastal vähenemine aeglustus. Kui vaadata eraldi viimase aasta muutust, kasvas üle 45-aastaste doonorite arv aastaga kuus protsenti ja nooremaid doonoreid oli kuus protsenti vähem. 18–24-aastaste arv vähenes 10 protsenti ja 25–44-aastaseid oli viis protsenti vähem. Naiste arv kahanes doonorite seas võrreldes 2021. aastaga kolm protsenti, meesdoonoreid oli kaks protsenti vähem.

«Esmakordselt loovutas 2022. aastal verd üle 3800 inimese – see on 13 protsenti kõikidest veredoonoritest. Positiivne on see, et uute doonorite arv aastaga nelja protsendi võrra kasvas,» ütles TAI analüütik Ingrid Valdmaa.

Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 50 157, saasta varem oli see näitaja 51 349. Ühe doonori kohta kogunes keskmiselt 1,7 vereloovutust ja see näitaja on sarnane varasemate aastatega.

Kui koroonapandeemia esimesel kahel aastal said verekeskused korraldada piirangute tõttu vähem doonoripäevi, siis 2022. aastal nende arv taastus koroonaeelsele tasemele. Eelmisel aastal oli kokku 627 doonoripäeva üle Eesti, aasta varem 515. Kõigist verevarudest 38 protsenti koguti eelmisel aastal väljasõitudelt doonoripäevadele.

Iga kord, kui inimene verd andma tuleb, hinnatakse tema doonoriks sobivust, et tagada nii doonori kui doonorivere saajate ehk patsientide ohutus. 2022. aastal verekeskuste külastajatest 6488 ei pääsenud vereloovutusele, mis moodustab 11 protsenti kõigist külastustest. Peamine põhjus, miks veredoonorlusest kõrvale jäädi, oli madal hemoglobiini tase.

Hea tervisega inimesed on doonoriks oodatud. Täpsemat infot selle kohta leiab Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikumi, Pärnu haigla või Ida-Viru keskhaigla verekeskuste veebilehtedelt ning Facebooki lehelt Doonorid ja Sõbrad.

Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatud verekomponente kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning mitmete teiste haiguste puhul. 2022. aastal kasutati verekomponente Eesti haiglates peaaegu 15 000 patsiendi ravis, nende seas oli ligi 400 kuni 14-aastast last.

Veredoonorluse ning veretoodete ja nende kasutamise statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Tagasi üles