EKSAM LÄBI ⟩ Abituriendid hindasid emakeele eksami keerulisemaks osaks lugemisülesande

Ehkki eesti keele riigieksamiks oli antud kuus tundi, hakkasid esimesed lõpetajad Saue riigigümnaasiumi klassiruumidest juba kolme tunni möödudes lahkuma. Nüüd hakatakse valmistuma matemaatika riigieksamiks, mis tekitab peatsetes koolilõpetajates nähtavalt rohkem pingeid kui eesti keel. 

Kella 14 ajal hakkas klassiruumidest väljuma aina rohkem õpilasi. Kellel käes poolik šokolaaditahvel, kellel tühi veepudel. Mõnele oli pingelangus kohale jõudnud, mõnele veel mitte. 

«Olin valmis, aga võrreldes proovieksamiga oli natuke raskem,» kommenteeris Sander vahetult pärast eksamiruumist väljumist. Mingit tähistamist tema kirjelduse järgi noortel veel pole, sest neljapäeval tuleb neil kirjutada juba matemaatika proovieksamit. 

«Ma väga suurte ootustega ei lähe peale, aga üle nelja võiks hinne olla,» nentis Karel, kes loodaks saada vähemalt üle 75 punkti. «Mulle valmistas muret lugemisülesanne. Aga ma arvan, et tuli välja enam-vähem, niiet pole hullu.»

Nii mõlemad noormehed kui ka nende lennukaaslased rääkisid, et emakeele riigieksamil osutus peadmurdvaks just lugemisülesanne: ühe variandi puhul tuli ülesannet lahendada näiteks Jakob Hurda kõne katkendi ning Mihkel Muti arvamusartikli «Vaimult suureks! Mis vaimult?» põhjal.

Eesti keele riigieksam pole juba ammu mitte ainult kirjandi kirjutamine, vaid see koosneb kahest osast: esimeses osas tuleb lahendada kirjutamis- ja lugemisülesandeid, teises osas tuleb nelja teema seast valides kirjutada 400-sõnaline kirjand. Näib, et valdav osa Saue riigigümnaasiumi eksamikirjutajatest valisid neljanda kirjanditeema: «Millised on väikese riigi võimalused maailmas silma paista?» 

«Kange pöial,» võttis Andero asja kokku, lubades, et läheb ostab endale poest midagi head ja naudib päeva edasi. 

Eksami kirjutamiseks on aega kuus tundi. «Ma arvan, et see aeg on täpselt õige selleks, et kõik saaks tehtud,» arvas Elin, kes ise lõpetas kirjutamise üle paari tunni varem.