Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Perehüvitisi muutev seaduse eelnõu jõudis riigikokku (2)

Eesti Vabariigi sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Eesti Vabariigi sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Foto: Madis Veltman
  • Lasterikaste perede liit nõuab perehüvitiste seaduse muutmata jätmist.

Valitsus kiitis e-istungil heaks ja saatis parlamendile kinnitamiseks perehüvitisi muutva eelnõu, millega luuakse õiglasem ja kulutõhusam toetussüsteem.

Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse

Eelnõu kohaselt suurendatakse elatisabi sajalt eurolt kahesajale eurole, vähendatakse lasterikka pere toetusi kahesaja euro võrra ning loobutakse lasterikaste perede toetuse indekseerimisest. Lõpetatakse ka lasterikka pere toetusest sujuva väljumise skeem.

«Muudatused puudutavad vaid lasterikaste perede toetusi. 1. jaanuarist kehtima hakanud esimese ja teise lapse toetuse tõus jääb püsima. Kui kujundame poliitikat, peame lähtuma tervikpildist,» rõhutas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE).

Riisalo sõnul on oluline ka silmas pidada, et kõnealused toetused on jätkuvalt suuremad eelmise aasta omadest: kolme kuni kuue lapsega peredel 150 euro võrra ning seitsme ja enama lapsega peredel 250 euro võrra.

Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus.

Alates 1. juulist 2023 tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mis nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Kuna skeem on jõudnud kehtida vaid mõne kuu, puudutab see muudatus väheseid peresid.

Peredele, kellele juba aasta algusest makstakse lasterikka pere toetust 2/3 ulatuses, sätestatakse muudatusega kohanemiseks 6-kuuline üleminekuperiood, st neile jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist kuni 2023. aasta lõpuni.

Peredele, kellel oleks lasterikka pere toetuse jätkamise õigus tekkinud alates 1. juulist 2023, toetuse maksmist ei jätkata.

Lasterikka pere toetuse vähenemine, toetuse indekseerimisest loobumine ning lasterikka pere toetuse sujuva lõppemise kehtetuks tunnistamine toob riigieelarvele kokkuhoidu sel aastal 5,1 miljonit eurot ning 2027. aastaks 151,8 miljonit eurot.

«Muudatused võimaldavad suunata lisaraha haavatavate sihtgruppide toetamiseks, näiteks erivajadusega lastele ja vanemliku hooleta lastele. Elatisabi suurendamise eesmärk on toetada nende perede majanduslikku toimetulekut, kes elavad kõige suuremas vaesuses,» selgitas Riisalo.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel maksti 2022. aasta jooksul elatisabi 6160 lapse eest – ligi 2 protsendile Eesti lastest. 2023. aasta 31. märtsi seisuga maksti lasterikka pere toetust 24 846 perele, nendest 24 717 on pered, kus kasvab kolm kuni kuus last, ning 129 perele, kus kasvab seitse ja enam last. Kokku kasvab lasterikastes peredes 80 739 last, mis moodustab 29 protsenti kõigist lapsetoetust saavatest lastest.

Lasterikaste perede liit nõuab perehüvitiste seaduse muutmata jätmist

Eesti Lasterikaste Perede Liit tegi sotsiaalminister Signe Riisalole ettepaneku jätta perehüvitiste seaduse muudatused tegemata ja leida raha lastetoetuste võrdustamiseks ning edaspidi ka nende indekseerimiseks.

Liit järeldab viimastel nädalatel neile tehtud sadade pöördumiste alusel, et lasterikkad pered tunnevad suurt pettumust ning neil on suur ebakindlus tuleviku ees. «Nad tunnevad, et nende usaldust on kuritarvitatud ning riik ei hooli peredest, kelle kanda on riigis sirguvatest lastest poolte üleskasvatamise kohustus, ning kes tagavad seeläbi ka põhilise sihtrühmana kogu põhiseaduse preambula täitmist rahva kestmise ja säilimise näol,» kirjutas Eesti Lasterikaste Perede Liit minister Riisalole.

Eesti Lasterikaste Perede Liit leiab, et seaduseelnõuga kaasnevad muudatused ei ole vajaduspõhised ja nende kooskõla põhiseadusega on äärmiselt kaheldav ning muudatused on pigem kantud poliitilistest ambitsioonidest kui reaalsetest ja sisulistest vajadustest.

Tagasi üles