/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)
/nginx/o/2021/11/14/14201335t1heacf.jpg)
Tervisekassa andmete järgi on Eestis viimase kümne aasta jooksul laste vaktsineerimine ohtlike nakkushaiguste vastu pidevalt vähenenud, mistõttu on reaalne oht raskete nakkushaiguste tagasitulekuks.
Lapsi vaktsineeritakse varasemast vähem: «Kas laseme lastehalvatusel ja difteerial naasta?» (5)
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Irina Filippova nentis, et nakkushaigused ei tunne riigipiire.
«Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on Euroopas viimastel aastatel suurenenud nakatumine vaktsineerimisega ennetatavatesse haigustesse, mille levikut pole aastakümneid nähtud. Näiteks registreeriti Euroopas 2022. aastal 331 difteeria haigusjuhtu, millest üks lõppes surmaga, aasta varem oli Tadžikistanis lastehalvatuse puhang ning 2018. aastal suri Lätis läkaköhasse vaktsineerimata laps. Aastatel 2017‒2019 oli Euroopas leetrite puhang, haigestus üle 200 000 inimese,» tõi Filippova näiteid piiri tagant.
Kuid puutumata pole jäänud ka Eesti: pressiteates meenutati näiteks 2018. aasta leetripuhangut Saaremaal.
Spetsialist: vaktsineerida on ohutum kui põdeda
Filippova selgitas, et immuunsüsteemi ülesanne on tunda ära, meelde jätta ja asuda kiiresti võitlusse haigusetekitajatega, millega keha võib elu jooksul kokku puutuda.
«Vaktsineerimine on organismile kindlasti vähem koormav ja ohutum viis immuunsuse saavutamiseks, kui nakkushaiguse läbipõdemine. Ei ole võimalik ette ennustada, kui raskelt keegi haigust põeb ja millised võivad olla selle tagajärjed. Vaktsiini abil omandatud immuunrakud tunnevad haigusetekitaja ära ja ei lase üldjuhul sellesse haigusesse haigestuda.»
Ometi püsib visalt ringluses müüt, justkui vaktsineerimine nõrgestaks immuunsüsteemi. Filippova sõnul on asi vastupidi – vaktsineerimine aktiveerib ja treenib immuunsüsteemi, võimaldades kaitsta keha haigusetekitajate eest, millega varem kokku pole puututud. «Vaktsiinid ei saa põhjustada haigust, kuna sisaldavad nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid või nende osakesi,» selgitas ta.
Valeinfo mõjutab inimeste otsuseid
Filippova nentis, et internetis ja meedias levib vaktsineerimise kohta vastuolulist infot: «Vaktsineerimisvastased tekitavad palju kahju sellega, et levitavad erinevate meediakanalite kaudu aktiivselt väärinfot. Eesti tervishoiusüsteem on üles ehitatud tõenduspõhisele meditsiinile ja teadusele, mis on piisavalt tõestanud, et tänapäevased vaktsiinid on efektiivsed ja ohutud».
Oma lapse vaktsineerimise üle otsustamisel tuleb tema sõnul lähtuda vaid ametlike infoallikate infost ja vajadusel küsida nõu spetsialistilt, eeskätt oma perearstilt-õelt või raviarstilt. Spetsiifilistes küsimustes on võimalik pöörduda nõu saamiseks ka infektsioonhaiguste arstide, terviseameti või ravimiameti poole.
Kuid miks on vaja nakkushaiguste vastu vaktsineerida just imiku- ja lapseeas? Filippova selgitas, et eesmärk on optimaalse immuunvastuse kujundamine. «Emalt saadud antikehade tase langeb imikul paari kuu jooksul, seetõttu on tähtis alustada lapse vaktsineerimisega õigel ajal vastavalt immuniseerimiskavale. Tuleb meeles pidada, et mõned nakkushaigused on eriti ohtlikud just imikutele ja väikelastele, näiteks rotaviirusenteriit (viiruslik soolenakkus) võib imikul kulgeda väga raskelt. Ka läkaköha on just neile eriti ohtlik, enamik surmajuhtumeid on alla kolme kuu vanuste imikute hulgas.»
Kas lapseeas saamata jäänud vaktsiine saab ka täiskasvanuna teha? «Kui inimene jäi lapsena vaktsineerimata läkaköha, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi, punetiste, B-viirushepatiidi ja HPV vastu, siis täiskasvanuna on nende haiguste vastu vaktsineerimine võimalik, kuid oma raha eest. Immuniseerimiskava näeb ette täiskasvanute tasuta vaktsineerimist difteeria ja teetanuse vastu,» ütles Filippova.
Ühtlasi tuleb tema sõnul arvestada, et vaktsiinid võivad erineda lastevaktsiinidest ja nende efektiivsus või olla madalam, samuti võib vaktsineerimisskeem olla teistsugune.
Enne vaktsineerimise laialdast kasutuselevõtmist olid väikelaste peamised surmapõhjused nakkushaigused.
Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel 13 vaktsineerimisega välditava nakkushaiguse vastu: B-viirushepatiit, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatus, mädane ajukelmepõletik (Haemophilus influenzae tüüp b), punetised, leetrid, mumps, rotaviirusnakkus, tuberkuloos, HPV ja gripp.
Neist üheksa esimese tõve vastu oli 2010. aastal Eesti kaheaastastest lastest vaktsineeritud 95–96 protsenti, kuid 2021. aastal napilt alla 90 protsendi. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab enamiku nende haiguste korral 95-protsendilist vaktsineerimisega hõlmatust.