Pakend pole prügi – sinu pakenditest saab toota uusi asju!

Foto: Keskkonnaministeerium

Peame elus iga päev tegema valikuid. Kuid üks neist on eriti oluline: kuhu jõuavad sinu pakendid. Sorteerimine on lihtne – panditaara vii automaati, kõik ülejäänud pakendid aga pakendikonteinerisse.

Erinevalt levinud eksiarvamusest ei pea inimesed tegelikult pead murdma pakendite materjali üle ning kuhu konteinerisse neid panna. Kõige lihtsam on meelde jätta, et kõik pakendid, mille sees on olnud mistahes toode, käivad alati pakendikonteinerisse. Olgu nendeks siis jogurti- ja võikarbid, õli- ja majoneesipudelid, kileümbrised või -kotid, pakkekile, aga ka mahla- ja piimapakid, konservikarbid ja purgid jne. Pandimärgisega pakendid vii aga tagastuspunkti, nii saad oma pandiraha tagasi!

Ainult sorteeritud pakenditel on lootus minna uuele ringile. Näiteks klaas on lõputult ümber töödeldav materjal ning vanadest klaaspudelitest saab teha uusi klaaspurke. Plastijäätmetest tehakse aga Eestis graanuleid, millest saab omakorda toota näiteks lambilüliteid, pistikuid, aga ka klaasvilla ja fliisi. Kui hoiame materjalid ringluses, on inimeste tarbimisvajaduste katmiseks vaja selle võrra vähem loodusest maavarasid kaevandada. Nii hoiame väärtuslikke ressursse ja aitame kaasa kliimamuutuste pidurdamisele.

Piiriülene taarasüsteem on võimalik

Eestis tagastatakse automaati ligikaudu 90% pandipakenditest. Kokku kogutud materjali saab pea 100% ulatuses ringlusse võtta, mistõttu on meie pandisüsteem eeskujuks paljudele teistele riikidele.

Näiteks käivitasid lätlased 2022. aastal oma pandipakendi süsteemi ning juba selle algusest on räägitud võimalusest kahe riigi süsteemid ühendada. Selleks, et uurida ühendamise võimalikkust, viisid mõlema riigi keskkonnaministeeriumid läbi uuringu ja pilootprojekti. Kolme nädala jooksul sai nii Valgas kui Valkas tagastada valitud kohtades automaatidesse mõlema riigi taarat. Valga automaati jõudnud pakenditest olid suisa 27% pärit Lätist. Lisaks selgus piirilinna elanike küsitlusest, et ühist süsteemi oodatakse pikisilmi.

Enne veel, kui Eesti naabritega päriselt ühise süsteemini jõuab, on vaja lahendada veel mitmeid tehnilisi ja õiguslikke takistusi. Küll aga on selge, et pandisüsteemid on tulnud, et jääda. Märka märki pudelil ja vaata, mis riigis seda ära anda saab. Ka Euroopa Liidus on otsustatud, et ringlussevõtu suurendamiseks tuleb riikides juurutada pandisüsteeme. Seega on ilmselt vaid aja küsimus, millal reisilt kaasa ostetud joogipudelid Eestis kogumispunkti saab tagastada.

Hoia ka sina loodust ja aita pakenditel koju jõuda! Vaata lisaks: https://envir.ee/pandipakend

Projekti „pandipakendi alase teadlikkuse tõstmine ja strateegilise lähenemise loomine Eesti-Läti pandipakendi süsteemide ühtlustamisele“ rahastati Eesti-Läti piiriülesest koostööprogrammist: Interreg Eesti-Läti programm 2014-2020.