KOHALIK VAADE ⟩ Leedu lagunevad sillad ohustavad NATO abivägede jõudmist Baltimaadesse

Kaunases purunenud sild. Uurimise käigus ilmnes, et poolt ette nähtud ehitusmaterjalist poldud Nõukogude ajal rajatud silla sisse lihtsalt pandud. Foto: Kaunase Linnavalitsus

Sild on niivõrd tavaline linnaruumi osa, et vaid tõsise õnnetuse korral purustatakse igapäevanormaalsus sellega, et järsku ei pääse enam üle jõe. Mõnele riigile, nagu näiteks Leedu, tähendab see enamat kui ebamugavus – sellel võivad olla strateegilised tagajärjed.

Jaanuari viimasel päeval, kiirel hommikuse töölemineku ajal varises kokku suur osa üle Nevėžise jõe viivast sillast 22 000 elanikuga Kėdainiai linnas. Õnneks keegi surma ega viga ei saanud, kuid allesjäänud osa sillast pandi mittehädatarvilikule liiklusele remondi ajaks kinni.

See oli aga vaid esimene mitmest Leedu sillast, mis on selle aasta esimese nelja kuu jooksul kokku varisenud. Möödunud nädalal vedas alt näiteks sild Raseiniai piirkonnas olukorras, kus kiirabiauto üritas sealt üle sõita. Masin jäi keskele ühele silla servale rippuma. Ilmnes, et tegu oli illegaalse ehitisega, mis ei olnud kantud ühessegi registrisse.

Kuigi imetabasel kombel ei ole ükski sillavaringuist nõudnud inimohvreid, tõmbas nende järjestikune juhtumine iseenesest ohtralt tähelepanu. Miks sillad üle Leedu ootamatult varisevad? Kelle süü see on ja mida teha probleemi lahendamiseks? Küsimused ja näpuga näitamine viisid uurimiseni. Esialgsed tulemused ei paista just head.