Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072

Eesti saadab Ukrainale suurtükimürske (4)

Copy
Kaitseminister Hanno Pevkur.
Kaitseminister Hanno Pevkur. Foto: Tairo Lutter

​Valitsus toetas neljapäeval kaitseminister Hanno Pevkuri otsust saata Ukrainale hädavajalikku suurtüki laskemoona, mis on osa Eesti algatatud Euroopa Liidu kokkuleppest saata Ukrainale miljon mürsku.

Eesti uusim abipakett koosneb 155-millimeetristest mürskudest. Lisaks annetab Eesti Ukraina relvajõududele öövaatlusseadmeid ja käsitulirelvade laskemoona, teatas kaitseministeerium.

Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul läks Eesti algatus saata Ukrainale miljon mürsku Euroopa Liidu institutsioonides läbi enneolematu hooga ja nüüd vajab Ukraina Euroopa liitlaste kiireid otsuseid, et need mürsud ka reaalselt Ukrainasse jõuaks. «Ehk pärast suurt ja kiiret poliitilist sammu on nüüd järgmiseks sammuks pakkida moon kokku ja saata see Ukrainasse, mida me selle paketiga teemegi,» ütles Pevkur.

Mürsud on Eesti panus enda algatatud Euroopa Liidu kokkuleppesse saata Ukrainale ühiselt miljoni mürsku. «Kohtun homme Ramsteinis ka Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikoviga, kellega arutame, kuidas ja mida veel Eesti Ukraina abistamiseks teha saab,» märkis Pevkur.

Koos õhutõrjega on suurtüki laskemoon hetkel kõige kriitilisem Ukraina sõjaline vajadus võitluses agressori vastu. Ukrainal kulub iga kuu umbes 60 000-210 000 suurtüki mürsku, samas kui Venemaa Föderatsioon kasutab iga kuu 600 000-1,8 miljonit mürsku, et hävitada ühte riiki ja rahvust.

Eesti tegi selle Ukraina kriitilise võimepuudujäägi leevendamiseks veebruaris toimunud Euroopa Ülemkogul Euroopa Liidu liikmesriikidele ettepaneku soetada ühiselt Ukraina abistamiseks vähemalt üks miljon 155-millimeetrise kaliibriga mürsku.

20. märtsil lepiti Euroopa Liidu kaitse- ja välisministrite ühiskohtumisel kokku ühises eesmärgis tarnida Ukrainale 12 kuu jooksul ehk 20. märtsiks 2024 üks miljon suurtükimoona, sealhulgas 155-millimeetriseid mürske. Selle eesmärgi kinnitasid üle riigipead ja valitsusjuhid 24. märtsil Euroopa Ülemkogul.

Tagasi üles