Erakondade reitingud: Reformierakonna toetus kukub kivina

Kaja Kallas. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Reformierakonna toetus on pärast maksutõusuplaanide avalikustamist sattunud kiiresse langusesse ning kui nelja nädala keskmise tulemuse põhjal on nad veel liidrid, siis viimase nädala toetusnäitajad seavad esikohale juba Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE).

Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimase nelja nädala koondtulemuse põhjal toetab Reformierakonda 24,3 protsenti, EKRE-l 19,8 protsenti ja Keskerakonda 17,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Reformierakonna toetus langes nädalaga kahe protsendipunkti võrra ning viimase nelja nädalaga on peaministripartei toetus langenud koguni viie protsendipunkti võrra. EKRE toetus tõusis nädalaga 1,8 protsendipunkti võrra ning viimase kolme nädalaga on erakond oma toetust kasvatanud 3,2 protsendipunkti võrra. Keskerakonna toetus on viimase kolme nädalaga tõusnud 2,5 protsendipunkti võrra.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 15,4 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 9,5 protsendiga ning Isamaa 7,9 protsendiga. Koalitsioonierakondi toetab kokku 49,2 protsenti ning opositsioonierakondi 45,4 protsenti vastajatest.

Eraldi viimase nädala tulemust vaadates on esikohal EKRE 24,6 protsendiga, Reformierakonda toetab 21,6 protsenti ning Keskerakonda 17,2 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 14,2 protsendiga, SDE 9,3 protsendiga ning Isamaa 7,3 protsendiga.

Tartu ülikooli teadur Martin Mölder tõdeb, et viimasel hetkel valimisteks kogutud kõrge toetus võib olla kiire kaduma, kuid sellega saavutatud võit kestab kuni järgmiste valimisteni.

«Viimased nädalal on kaasa toonud Reformierakonna toetuse järsu languse, mis ilmselt väljendab valijate pettumust uue valitsuse kokku lepitud poliitikate üle ja selle üle, mida erakond enne valimisi rõhutas ja mida hiljem tehti. Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide EKRE-hirmule üles ehitatud kampaania tõi küll inimesi valima ja nende poolt hääletama, kuid nagu näha, siis ei suuda see tagada poliitilist lojaalsust isegi mõne kuu perspektiivis,» märkis Mölder.

Tema sõnul on praeguseks peaministrierakonna nelja nädala koondtoetus langenud alla 25 protsendi ning läheneb samale tasemele, kus ta oli enne Venemaa-Ukraina sõja algust.

«Sõja positiivne mõju erakonna toetusele on kadunud ning on kaheldav, kas seda enam uuesti suudetakse selle pinnalt üles ehitada. Kolmest valitsuserakonnast on Reformierakonna kaotused olnud viimastel nädalatel selgelt kõige suuremad, kuid on ka näha, et Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide jaoks on valimiste mesinädalad möödas. Populaarsuse hetkeline tipp on selja taga ning nüüd nähtavasti kipub ka nende toetus pigem langema kui kasvama,» rääkis Mölder.

Samas on tema sõnul aga näha, et Keskerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on oma positsioone parandanud. «Viimastel nädaltel on nende toetus suurenenud ning see on eriti märgatav EKRE puhul. Rahvuskonservatiivide kõige viimane nädalane tulemus on sisuliselt samal tasemel, kus Reformierakonna nelja nädala koondtulemus. Võib juhtuda, et lähinädalatel näeme, kuidas EKRE ja oravate koondtulemused jõuavad üksteisele vägagi lähedale,» ütles Mölder.

Kui valimised peaksid toimuma praegu, olukorras, kus valijate jaoks on saanud selgeks, mida nende valikud endaga vahetult kaasa toovad, oleks riigikogu koosseis märgatavalt teistsugune. Selles riigikogus saaks Reformierakond ainult 28 kohta, EKRE saaks 22 kohta, Keskerakond 19 kohta, Eesti 200 16 kohta, sotsiaaldemokraadid üheksa kohta ning Isamaa seitse kohta.

«Praegune valitsus oleks veel mõeldav, kuid nende enamus riigikogus oleks efektiivseks valitsemiseks väga napp. Võib juhtuda, et järgmise nädala tulemused näitavad meile juba seda, et valijad vast ametisse astunud valitsust enam uuesti võimule ei valiks,» lisas Mölder.