ANALÜÜS ⟩ Valmimas on uued NATO kaitseplaanid Eestile

Pildil on raketisüsteemi HIMARS laskmised Saaremaal. Kasutuselt langevad sõnad on teadlaste uuringu järgi praegu kasutuselt langevad sõnad näiteks «raketisüsteem» ja «tankitõrjerelv», kasvavas trendis aga «gripp» ja «segaolmejäätmed». Foto: Valmar Voolaid/kaitsevägi

Eelmisel nädalal saadeti Eestisse uued NATO kaitseplaanid. See pole ametlik lõppversioon, aga mitte enam ka esialgne mustand, pigem lõppversioonile lähedane.

Kaitseväe peastaap ja kaitseministeerium analüüsivad praegu uusi plaane ja kui vaja, teevad täpsustusi, täiendusi ja parandusi. Selle aasta juulis NATO tippkohtumisel Vilniuses peaks kavad lõpliku kinnituse saama. Täpsustuseks veel, et tegu ei ole ainult plaaniga Eestile, vaid ikkagi ühe osaga suurematest NATO kavadest.

Kuna seda tüüpi sõjalises planeerimises on peaaegu kõik salajane, siis mida täpselt uus kaitseplaan sisaldab, ei saagi üldsusele teada anda. Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) kommenteerib samuti väga ettevaatlikult ja iga lõigu järel rõhutades: «Detailidesse ma minna ei saa.»