/nginx/o/2023/04/18/15264348t1h527e.png)
Kes meist poleks mõelnud, et soodsam on juua kohvi või teed kodus, sest kohvikutes ja tanklakettides on sooja joogi hind kerkinud päris krõbedaks. Keskkonnaagentuuri ringmajanduse ekspert Kristin Pille keskkonnakasutuse osakonnast toob hinna kõrval välja veel ühe põhjuse – keskkond. Nimelt tekitab kodune kohvitarbimine palju vähem jäätmeid.
„Pakendite peamine funktsioon on kaitsta kaupa toidutootjast tarbijani. Pakend on ka ühekordselt kasutatav kuuma joogi tops, mis paraku on pärast kasutamist enamasti taaskasutuskõlbmatu, sest koosneb mitmest materjalikihist, selle töötlemine on väga keerukas,“ räägib Kristin Pille. „Ostame kohvi koos ühekordse topsiga, kasutame pakendit mõne minuti ja viskame prügikasti. See pole veel kõik – kohvijoomisega kaasnevad veel erinevad ressursid, nagu ühekordne joogisegamispulk, suhkru või mee pisipakend ning kohvimasinasse jääv kohvipaks.“
Eestis tekib hinnanguliselt 200 000 ühekordset kasutatud joogitopsi päevas, millest 120 000 on kuuma joogi omad ehk umbes iga kümnes inimene ostab päevas ühe ühekordses pakendis kuuma joogi. Kui seda visualiseerida, siis saaksime 10 cm kõrgustest joogitopsidest 12-kilomeetrise rivi, mis lookleb näiteks Tallinna sadamast Ülemiste järveni. Ja nii iga päev!
Seda teades tekib küsimus, et miks me üldse ühekordseid topse kasutame. Põhjuseid võib olla mitu: tops on kerge, mugav ja heade omadustega ning tarbija isegi ei pruugi mõelda sellele kui ressursiraiskamisele.
Ideaalne lahendus ei ole ka bio-tähisega topsid
Tootjavastutuse põhimõte ütleb, et valmistajal on pakendijäätmete taaskasutusse suunamiseks kaks võimalust: ta kas kogub jäätmeid ise või annab kohustused taaskasutusorganisatsioonile. Taaskasutusorganisatsioon korraldab jäätmete kogumise, sorteerimise ning võimalusel suunab sobiva materjali ringlusesse. Põletusahjule tuleks eelistada materjalide ringlusesse suunamist, näiteks purustatakse plastpudelid graanuliteks, millest saab uusi tooteid, ning korduskasutatavaid klaaspudeleid saab pesta ja uuesti täita. Korduskasutatavad pakendid ja joogitopsid on mõeldud oma olelusringi jooksul korduvaks kasutamiseks sõltuvalt otstarbest, võimalusest ja kõlblikkusest. Selleks, et pakendid jõuaksid ringlusesse, tuleb need segaolmejäätmest eraldi kokku koguda – kas siis tasuta pakendikonteineritesse või raha eest pandipakendi tagastussüsteemi viies. Eestis toimiva pandipakendisüsteemi kohta saab öelda ainult häid sõnu, sest selle kaudu jõuab ringlusesse tagasi umbes 90 protsenti plastist joogipudeleid.
Samuti on olemas bio-tähisega loodussõbralikumad alternatiivid. Ringmajanduse ekspert nendib, et enamasti tekib inimestel seda sõna kuuldes tunne, et tegu on keskkonnasäästliku tootega, mida võib kasutada süümepiinadeta. „Tegelikult tuleb aga vahet teha biopõhisel ja biolaguneval pakendil. Biolagunev plast ei lagune looduses loomulikul teel, vaid tegu on komposteeritava materjaliga, mis laguneb ainult kindlates keskkonnatingimustes. Biopõhine toode on looduslikest materjalidest, aga ei pruugi samas olla biolagunev. Usun, et kui need mõisted oleksid selged, oskaks tarbija teha teadlikumaid ja loodusele paremaid valikuid.“
Aga miks ei valmistata siis ainult kõige lihtsamini kogutavaid ning ümbertöödeldavaid pakendeid? „Probleem on selles, et toote keskkonnamõju määratakse ligi 80 protsendi ulatuses ära toote disainifaasis. Seetõttu on tootjatel koos disaineritega oluline roll planeerimise algusfaasis, et teha juba siis otsused, mis tagaksid, et ringmajanduse põhimõtted saaksid parimal viisil rakendatud,“ räägib Pille. „Takistuseks üleminekul korduskasutatavale pakendile on nii tarbijate eelistused ja harjumused kui ka tootearendus ning protsessid. Toode peaks olema nii disainitud, et seda saaks ringlusesse võtta, ent praegused kohvitopsid neile standarditele ei vasta ning satuvad põletusse või olmeprügi hulka. On tarvis uusi tehnoloogiaid, infrastruktuuri ning ringlussevõtu süsteemide paremat arengut.“
Pooled eestimaalased ei peagi oluliseks, et pakend oleks taaskasutatav
Ekspert kiidab Eesti tootjaid ja müüjaid, kes on juba leidnud päris häid lahedusi vastuseks ühekordset plasti keelustavale direktiivile. „Selle eesmärk peaks nüüdseks olema kõigile selge: vältida ja vähendada plasttoodete negatiivset mõju loodusele, eelkõige veekeskkonnale ja inimeste tervisele, ning kiirendada ringmajanduse arengut. Meie kaubanduses on võetud kasutusele erinevaid alternatiive, et asendada klassikalist papist joogitopsi, ning tanklaketid pakuvad oma termostassiga tulnud ostjale soodustust. Hea näitena saab Ülemiste City ärilinnaku kohvikutest toitu kaasa osta vaid korduskasutatavate nõudega.“
Siiski on Kristin Pille sõnul minna veel suur samm, näiteks võiksid kohvikud kohvi kaasamüümisel teha konkreetse reegli, et seda tehakse ainult siis, kui ostjal on enda jooginõu. Paraku usutakse endiselt müüti, et alternatiivsed lahendused harjumuspärase ühekordse plastist kohvitopsi asemel on kallimad. Orkla Grupi uuringu näitel selgus, et meie valmisolek teha keskkonnasõbralikke valikuid on langenud ning Eesti inimesed arvavad end olevat keskkonnasõbralikumad, kui nad päriselt on. Kasvanud on inimeste arv, kes ei oska määrata toodete jätkusuutlikkust, ning koguni pooled eestimaalased ei pea oluliseks, et pakend oleks taaskasutatav.
Ka riigil on inimeste harjumuste suunamisel väga tähtis osa. Tarkade otsuste aluseks saavad olla uuringud ja teadlikkuse parandamiseks saab korraldada teavituskampaaniaid. Eksperdi sõnul on ühekordne kohvitops piltlikult öeldes juba ammu mereloomade kaudu jõudnud meie toitu ja mikroplastina organismi, kuid seda ei teadvustatud piisavalt tõsiselt kaua aega. „Oma rutiinis tegutsedes ei pruugi arugi saada enda keskkonnajalajäljest. Ent muutus algab ikka meist enestest, käitumisharjumuste ja valikute muutustest. Loomulikult on pakendid vajalikud, ent me ei kasuta nende ressursse otstarbekalt,“ nendib Pille.
Seega kui viskame pakendi olmeprügi hulka, jääb väärtuslik ressurss kasutamata. Kahjuks juhtub seda liiga palju. Sellest räägib kõnekalt ka fakt, et Eestis tekib aastas 200 000 tonni pakendijäätmeid, mis prügimäele ladestades moodustaksid 1,5 hektari suurusele maa-alale kokkupressitult kolmekorruselise maja kõrguse kuhja.
Kas panditops oleks lahendus?
Ringmajanduse eksperdi sõnul on see kindlasti positiivne, et ühekordsete nõude asemele tekib üha enam valikuid. „Kindlasti tasub oma üritusi ja pidusid planeerides loobuda ühekordsetest nõudest ja rentida hoopis korduskasutatav alternatiiv. Nii säästame loodust ja tekitame vähem prügi!“
Eestis pakuvad nõude renditeenust näiteks Ringkarp, Ringo, Topsiring, Panditops ja Peobox. Nõude laenutamisteenust on edukalt kasutanud ka juba mitmed suuremad muusikafestivalid, nagu näiteks I Land Sound ning tänavu suvel toimuv noorte laulu- ja tantsupidu. Panditops on näidanud mitut positiivset aspekti, sest lisaks keskkonnasõbralikkusele ja mainereklaamile vähenevad ürituste korraldajate jaoks koristuskulud.
Seega – vähem tarbimist ja rohkem taaskasutust!
KAS TEADSID?
Alexela näitab eeskuju: kuumade jookide müügist kuus protsenti müüakse korduvtopsidesse
Oleme juba mitu aastat suunanud kliente tarbima korduskasutatavaid topse, praegu moodustab umbes kuus protsenti kuumade jookide müügist korduvtops ning iga kuuga see arv vaikselt kasvab. Võrreldes eelmise aastaga kasvas nende kasutamine 36 protsenti. Alexelas on ühekordne kohvitops kalleim variant. Soodsama kohvi saab nii oma topsiga kui ka panditopsiga. Oma tops on igaühe isiklik kodust võetud jooginõu, aga panditopsi saab ostuga kaasa, makstes pandi eest teatud summa, mille tagastades tagasi saab. Alexelas on praegu panditopsijaamade pilootprojektid Roseni ja Kakumäe kohvik-poodides.
Panditopside laialdaseks kasutuselevõtuks peaksid omavalitsused kohvimüüjatele appi tulema, et tagastuspunktid oleksid inimeste töökohtade, poodide, kodude ja liikumisteede lähedal. Kui tagastamisprotsess on keeruline, siis klient loobub. Kuni kliendid panditopsisüsteemiga harjuvad, on aina populaarsem variant käia tanklast kohvi ostmas oma topsiga. Eelmisel sügisel julgustasime kampaaniaga kliente oma joogitopsiga ostlema tulema ning sellel ajal tõusis oma topsi kasutamine lausa 15–17 protsendini.
Energiaettevõtte Alexela kaubandusjuht
/nginx/o/2023/03/29/15226376t1ha44b.jpg)