/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/01/11/15072568t1h07b4.jpg)
Eelnevate aastatega võrreldes kütiti lõppenud jahihooajal rohkem punahirvi ja metssigu, oluliselt vähem aga metskitsi, rebaseid, kährikkoeri, kopraid ja šaakaleid, vahendab Eesti Jahimeete Liit keskkonnaagentuuri värsket kokkuvõtet.
Lõppenud jahihooajal kütiti varasemast enam punahirvi ja metssigu
Kokku kütiti möödunud hooajal 74 285 jahiulukit, mida on ligi 9000 isendi võrra vähem kui eelneval jahihooajal.
Eesti jahiulukiliikidest kõige enam kütiti taaskord metskitsi, kokku 20 623 looma. Seda on siiski märgatavalt ehk 4000−10 000 isendi võrra vähem kui eelneval neljal hooajal. Kütitud metskitsede arvu vähenemist võib seostada nende arvukuse mõningase langusega osas jahipiirkondades. Teisalt on vähenenud ka vajadus asurkonna juurdekasvu intensiivse küttimisega piirata, sest nii hunte kui ilveseid, kes selle töö ära teevad, on metsas märksa rohkem kui mõned aastad tagasi.
Põtru kütiti möödunud jahihooajal kokku 4551. Viimasel kolmel aastal on neid kütitud asurkonna aastase juurdekasvuga ligilähedases mahus. Kuna 2022. aastal olid juurdekasvu näitajad viimase viieteistkümne aasta madalaimad, jäi ka vasikate osakaal kütitud põtrade seas väiksemaks kui eelnevatel aastatel. Samal põhjusel oli ka kütitud põtrade koguarv möödunud hooajal võrreldes 2021. aasta hooajaga ligi 10 protsenti ja 2020. aasta hooajaga ligi viis protsenti väiksem.
2021. aastal hüppeliselt suurenenud kütitud punahirvede arv kasvas 2022. aasta jahihooajal veelgi. Kokku kütiti Eestis möödunud hooajal 3270 hirve, neist lõviosa ehk 86 protsenti kõrge hirve arvukusega Saare- ja Hiiu maakonnas. Punahirve arvukus on olnud Eestis juba pikemat aega tõusutrendis ja samuti on Mandri-Eestis aasta-aastalt laienenud nende leviala, märkis Eesti Jahimeeste Selts.
Metssigu kütiti 2022 jahihooajal 13 523, mis on oluliselt rohkem kui eelneval viiel aastal. Lähiaastatel tuleks kindlasti küttimissurvet hoida vähemalt asurkonna aastase juurdekasvu tasemel, et vältida metssea arvukuse tõusu ja koos sellega suurenevat riski sigade Aafrika katku laiemaks levikuks.
Kuna huntide arvukus kerkis 2022. aastal taaskord üle suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas eesmärgiks seatud vahemiku, kusjuures eesmärk on hoida kutsikatega hundikarjade arv 20−30 vahel, ja aastatagusega võrreldes suurenesid taas huntide karjakasvatusele tekitatud kahjud, siis suurendati ka huntide küttimiskvooti. Kokku kütiti möödunud jahihooajal 116 hunti. Võrdluseks kütiti 2021. aasta jahihooajal 60 ja 2020. aastal 129 hunti.
Karu arvukus on Mandri-Eestis viimase kümnendi vältel kerkinud teadaoleva ajaperioodi kõrgeimale tasemele ja selgelt suurenenud on ka nende tekitatud kahjud mesinikele ja põllupidajatele. Sellest tulenevalt on viimasel kolmel aastal olnud ka küttimiskvoodid oluliselt suuremad kui eelnenud aastakümnetel. Möödunud jahihooajal kütiti 91, aasta varem 85 pruunkaru.
Võrreldes paari eelneva jahihooajaga vähenes kõikide väikekiskjate küttimine. Sealjuures kütiti nii rebaseid, kährikkoeri kui ka metsnugiseid oluliselt vähem kui eelneval kümnel jahihooajal – rebaseid jäi püssitoru ette 3423, kährikoeri 4734 ja metsnugiseid 1286. Viimase viieteistkümne aasta madalaim küttimistulemus paistab silma ka kopra puhul. Eelneva kahe aastaga võrreldes kütiti oluliselt vähem ka šaakaleid, kokku 36.
Jahilindudest kütiti tavapäraselt kõige enam sinikaelparte ning metskurvitsaid. Samas jäi mõlema linnuliigi puhul küttimistulemus võrreldes eelneva 2021. aasta jahihooajaga tagihoidlikumaks. Eelneva kolme jahihooajaga võrreldes suurenes kütitud valgepõsklaglede arv.
Kokku kütiti möödunud jahihooajal 74 285 ulukit, kellest 57 994 moodustasid 19 erineva imetajaliigi esindajad ja 16 335 olid 33 erineva linnuliigi esindajad.