MINISTRI NÄRVIPROOV ⟩ Signe Riisalo: Mitte ainult toetuste suurus ei pane rohkem lapsi saama, vaid turvatunne

• Ka pärast lasterikaste perede toetuste vähendamist elavad üksikvanemad kaks korda suuremas vaesuses.
• Poemüüjate abistamiseks tuleb esmalt vähendada õpetajate ja politseinike maksukoormust.
• Riik pole siiani hakkama saanud psühhikahäirete ja vaimupuudega inimeste hoolekandega.

Mõistlik töötasu, mida igal aastal elukalliduse tõusu võrra kergitatakse, hoiab riigiametnikud eemal kahtlastest tegudest, seetõttu pole palkade ja lastetoetuste indekseerimise võrdlemine õigustatud, arvas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) lasterikaste perede toetuste vähendamist ja nende indekseerimise kaotamist põhjendades. 

Uuel valitsusel on kavas inimeste sissetulekuid märkimisväärselt muuta. President Alar Karis soovitas eile valitsuse ametisse nimetamisel ministritel panna iga muudatusega kaasa mõjuanalüüs. Kas neid analüüse peaks tegema?

Mõjuanalüüsid on kohustuslik osa iga seaduseelnõu juures. Enamasti eelneb sellele veel ka seaduse väljatöötamiskavatsus, kus on ka väga põhjalik mõjuanalüüs.

Aga kõigil eelnõudel mõjuanalüüse pole.

See erisus tulebki sellest, et väljatöötamiskavatsust pole vaja teha, kui muudatus on valitsuse koalitsioonikokkuleppes või tööplaanis.

Kuidas teil matemaatikatundides omal ajal läks?

Käisin tänases Gustav Adolfi Gümnaasiumis, toonases Tallinna 1. keskkooli füüsika-matemaatika eriklassis.

Uute maksude ja toetuste üle järje pidamiseks läheb vaja head arvutamisoskust. Siiski paistab neist välja muster, et rikkamad saavad raha juurde, sest palgavahemikus 1200-3000 eurot lisandub kõigile tulumaksuvabastus 654 eurot täies mahus, vaesemad saavad kätte vähem, sest tulumaksumäär tõuseb 20-lt 22 protsendini. Kuidas te sellega lepite, kui sotsiaalkaitseminister peab kaitsma nõrgemaid?

Sotsiaalkaitseminister ei seisa ainult ühe grupi eest, vaid kogu ühiskonna eest tervikuna. Sellesse palgavahemikku - 1200-3000 eurot - jäävad sotsiaalvaldkonna eksperdid, õpetajad, politseinikud, suur osa tervishoiuvaldkonna töötajatest. Need on meie ühiskonnale vajalikud töötajad, kelle palgatõusu sõi ära maksusüsteem. Oluline on väärtustada neid inimesi, kelle peal meie ühiskond tegelikult seisab.

Kas teie arvates ei ole poemüüjad, puhastusteenindajad või hooldajad olulised?

Vastupidi. Selleks, et neid abistada, on meil vaja maksulaekumisi. Maksud tulevad ikkagi maksumaksjalt.

Õpetajad ja politseinikud saavad siiski palka riigieelarvest, ettevõtlusest tuleb sinna tulu. Aga kas uus poliitika ongi see, et rikkamad saagu rikkamaks ja vaesed jäägu vaesemaks?

Hästi oluline on kõige selle juures miinimumpalga teema. Et me elaksime ühiskonnas, kus inimesed saavad oma töö eest väärilist tasu, on meil ette nähtud kolmepoolsed läbirääkimised tööandjate, ametiühingute ja riigi vahel, et igal aastal alampalka tõsta. Sest suurem risk on hoopis palgavaesus - kui inimesed töötavad, aga on sellegipoolest vaesuses.

Vaesus võib saabuda ka laste kasvatamisel, näiteks kui 800 eurose palgaga vanemal on kolm last. Täna saatsite kooskõlastusringile eelnõu, millega kavatsete kärpida lasterikaste perede toetusi 200 euro võrra kuus ja kaotada toetuste indekseerimine. Vaatame, mida rahvas selle kohta arvas.

Miks seda eelnõud vaja on?

Eelmise valitsuse ajal vastu võetud seadusemuudatuse puhul ei olnud küsimus ainult lasterikka pere toetuse tõstmises, vaid ka nende indekseerimises sarnaselt pensioniga. Ma tuletan meelde, et indekseerimine on viimastel aastatel olnud väga kõrge ehk pensionid on väga oluliselt tõusnud. Sarnaselt tõsta ka lasterikka pere toetusi on äärmiselt kulukas meede.

Teiseks, ühiskonna õiglustunne sai toona riivatud ja saab riivatud ka praegu. Kui eelmise valitsuse ajal tundsid ennast halvasti üksikvanemad, ühe ja kahe lapsega pered, siis nüüd kolme ja enama lapsega pered. See olukord ongi keeruline, aga meile käib üle jõu, kui kasvataksime aastaks 2027 perehüvitiste kulusid 151 miljoni euro võrra. Võrreldes eelmise aasta lõpuga muutub ikkagi see, et 3-6 lapsega pere toetus tõuseb 150 eurot ja seitsme või enama lapsega perel 250 eurot kuus.

Eelmise valitsuse ajal tõstsite lasterikka pere toetust. Eestis on umbes 25 000 kolme või enama lapsega pere – seadusemuudatusega nende arvelt hoiate kokku 60 miljonit eurot. Lisandub siis lastetoetuste indekseerimise ära kaotamine, aga kolmandaks kaob ka tulumaksusoodustus abikaasa ja laste eest. Kas lastelt ei saa natuke liiga palju ära võetud, et asendada 470 miljoni eurost lisakulu, mida on vaja, et ka 1200-3000 eurose palga saajatele kehtiks maksuvaba tulu?

Tähelepanelik poliitikavaatleja sai eelmise valitsuse ajal Riigikogu saalist kuulda, mida ma isiklikult sellest seadusemuudatusest arvasin. Pidasin selle asemel õigeks tõsta lapse elatisabi. Seda nüüd ka teeme.

Samamoodi pean oluliseks seda, et vanemapuhkuselt naasnud lapsevanemad saaksid oma tegeliku palga järgi haigushüvitist, mitte enam miinimumpalgalt nagu praegu. Suurema harvikhaigustega laste toetusfondi kaudu saab ravida lapsi nii, et neil ei kujuneks välja puue. Pakume laiemalt puudega laste rehabilitatsiooniteenust ja toetame hooldusperesid, laiendame vanemlusprogramme – need on vajaduspõhised teenused ja toetused, mida me pakkuma hakkame. Selle asemel, et toetada väga suurte kuludega neid peresid, kus on kolm ja enam last.

Valikud on tehtud ja nendega liigume edasi, et õiglustunnet oleks võimalikult vähem riivatud. Õigustatud ootuse puhul on olulised kaks asja: pikk ette teatamise aeg, kui me mingi hüve ära võtame – see on eelnõusse sisse kirjutatud. Teiseks, hüve kaotamine on rohkem õigustatud, kui see pole kaua aega kehtida jõudnud.

Kuidas te selgitate õiglustundest lähtuvalt, miks lastetoetusi pole vaja indekseerida, aga tipp-poliitikute palku tuleb kergitada elukalliduse kasvu võrra?

See muudatus puudutab ainult lasterikaste perede toetusi, mitte kõikide laste toetusi. Ma oleksin olnud pigem muudatuse toetaja, kui kõigile lastele mõeldud lapsetoetus oleks indekseeritud.

Miks te seda muudatust siis praegu ei tee?

Me oleme kolme erakonnaga teinud ühised kompromissvalikud ja nende järgi liigume edasi.

Te küsisite ka riigiametnike palga tõusu ehk indekseerimise kohta. Jah, tõsi, nii see on. Ma arvan, et mitte keegi ei taha endale riigikogu liiget või ministrit, kes on rahalises mõttes sõltuv. Mõistlik töötasu, mis hoiab eemale nendest tegudest, mida me inimestena ei soovi, on asjakohane.

Sündide arv langeb järsult. Mullu nägi Eestis ilmavalgust 1550 last ehk ligi 13 protsenti vähem kui aasta varem. Tänavu 3 kuuga sündis omakorda veel 157 last ehk 6 protsenti vähem lapsi kui 2022. aastal. Kas praegu on õige aeg sellele trendile hoogu juurde anda? Kes meid 80-90-aastaselt üleval pidama hakkab?

Ma kuulan teid ja mul jääb tunne, et me ei ole lastega peredele midagi andnud. Ma tuletan meelde, et 1. jaanuarist tõusis esimese ja teise lapse toetus – see jääb kehtima. Kui me kujundame poliitikat, tuleb lähtuda tervikpildist.

See, et meil lapsi sünnib vähem, on demograafiline auk, kus sünnituseas naisi on vähem. Vähem oluline pole ka see, et me oleme tulnud läbi väga mitmest kriisist, oleme täiemahulises sõjas keset Euroopat, mis perede turvatunnet vähendab. Mitte ainult toetuste suurus ei pane rohkem lapsi saama, vaid ka turvatunne – kas siin ja praegu on turvaline lapsi saada.

Kas te muretsete madala sündimuse pärast?

Muretsen väga, sest üksikvanemad on jätkuvalt kaks korda suuremas vaesuses, kui lasterikkad pered. Sellepärast püüan otsida lahendusi, mis aitavad sihitatult just neid gruppe.

Ent ma olen ka optimistlik, et ukrainlased võidavad sõja ja me saame oma majanduse uuesti käima.

Mis saab neist ukrainlastest, kes peavad juuni lõpus laevast välja kolima ja kui palju neid on?

Neid on umbes 800. Üürileping laevaga lõpeb, kuid meil on lepingud paljude teiste majutusasutustega üle Eesti. Seda ka juhuks, kui Ukrainas peaks minema hullemaks ja me peame vastu võtma rohkem sõjapõgenikke.

Valitsuse plaani kohaselt tõstetakse sotsiaalministeeriumist välja töövaldkond, ka töötukassa. Tööd jääb vähemaks, kas kantsler hakkab vähem palka saama?

Päris nii see ei käi. Kantsleri palk on seotud kõrgemate riigiametnike palgaskeemidega. Ja vastupidi, me saame keskenduda palju jõulisemalt teemadele, mis on jäänud teenimatult varju. Näiteks lastekaitsesüsteemide kaasajastamine, aga ka võrdse kohtlemise teemad – kooseluseaduse rakendusaktid ja abieluvõrdsus.

Te olete kaitseminister Hanno Pevkuri, siseminister Lauri Läänemetsa ja peaministri kõrval neljas õnnelik, kes jätkab samas ametis. Kehastuge palun korraks endiseks sotsiaalkaitseministriks. Mis nõu te annaksite uuele sotsiaalkaitseministrile uues valitsuses?

Ministeeriumi valitsusalas on suurepärased eksperdid - kuulake eksperte. Teiseks olemasolevate reformide ja muudatuste lõpule viimine, mis aitaks inimestel hakkama saada. Kolmandaks, tugevat närvi.

Millised on need kolm asja, mida te soovite ministrina nelja aasta jooksul ära teha?

• Ma olen varem öelnud seda, et kui ma pikaajalisse hooldusesse raha ei suuda tuua, siis on see minu tõeline närviproov. See sai tehtud, aga nüüd on see vaja ka rakendada. Puudutab see suuresti hoolekandeasutusi ja koduteenuseid.
• Lastest me oleme täna palju rääkinud – nii lastekaitsesüsteemist kui ka erivajadusega lastest.
• Kolmas väga oluline teemade ring on psüühikahäirete ja vaimupuudega inimeste hoolekanne. See on olnud põhiliselt riigi teenus, aga riik ei ole olnud siin oma ülesannete kõrgusel. Otsida sinna lahendusi on üks tõsine väljakutse ja selle ma vastu võtan.