NARVA VÕIMULEPE ⟩ Raik: olen hirmul, mis on selle kõige hind

Narva linnapea Katri Raik (vasakul) ja volikogu esimees Tatjana Stolfat. Foto: Ilja Smirnov

Nii Narva linnavolikogu esimees Tatjana Stolfat (KE) kui ka linnapea Katri Raik (SDE) kinnitasid Postimehele, et töö piirilinna võimuleppe allkirjastamiseks on lõpusirgel ja käed pannakse alla sellel nädalal enne volikogu istungit. Volikogu koguneb neljapäeval.

Raik märkis, et Narva uue võimuliidu kolm poolt – Eesti 200, fraktsioon Narva Tulevik ja Keskerakond – on praeguseks kümme lehekülge teksti kokku pannud, kuid millise sisu täpselt koalitsioonilepe saab, selgub lähiajal. «Mina olen muidugi hirmul, et mis on selle kõige hind. Ei tahaks lubada asju, mida me nagunii ei tee. Mitte et need oleksid ebavajalikud, vaid meil pole selle jaoks ressurssi,» rääkis linnapea.

Raik lubas seista selle eest, et kõik, mis võimuleppesse kirjutatakse, ei kujuneks Narva jaoks üle mõistuse kulukaks. «Tore oleks toetada korteri- ja aiandusühistuid, ehitada mänguväljakuid, aga lihtsalt – kui palju meil on raha ja kui palju raha on selle kõige hooldamiseks. Ei ole mõtet kirjutada asju, mida me tegelikult kunagi tegema ei hakka. Samas peab seal sisalduma see, mida tõepoolest teeme.»

Ta möönis, et mõnes mõttes sünnib koalitsioonilepe Narvas ka traditsioone järgides. «Vaatame, mis sellest lõpuks saab ja kui püsiv see koalitsioon on. Ütleme ausalt, selle koalitsiooni suhtes on üsna oluline ka, kes on järgmine Keskerakonna esimees.»

Narva tulevase võimuleppe põhirõhk on haridusel, spordil ja linnakeskkonnal, samuti töökohtade loomisel.

«Töökohtade loomine ei ole klassikalises mõttes kohaliku omavalitsuse ülesanne,» tähendas Raik, lisades, et samas lubasid uue magnetite tootmise tehase ja põlevkivitehase loomiseks menetleb siiski omavalitsus. «Mina ütleks, et see on minu väljakutse number üks, et need püsiksid ajagraafikus ja tuleksid, sest kui pole töökohti, siis muutub kõik muu suhteliselt mõttetuks. Arvestades linnaelanike vanuselist koosseisu, siis 30 protsendi [linlaste] jaoks on ikkagi Narva haigla ülioluline. See on nii [riiki valitseva kolmikliidu] koalitsioonilepingus kui ka meie oma lepingus. Aga see, mis kõigi eelduste kohaselt kõige rohkem kõnetab, on eestikeelsele õppele ülemineku teema.»

Ehkki riigi uus võimuliit kirjutas oma leppesse, et edaspidi on omavalitsustel voli kehtestada kohalikke makse, ei näe Raik selles Narva linna vaatevinklist erilist päästerõngast. «Peame arvestama, et keskmine palk on [Narvas] 500–600 eurot väiksem kui Tallinnas, aga unustame nüüd keskmise palga jutud ära. Me ei saa eriti tõsta ka laste huvikoolide tasu. Oleme ikkagi väga hinnatundlikud,» tähendas ta.

Linnapea sõnul on keerulises seisus kõik omavalitsused, mitte üksnes Narva, ja tõi näiteks 1. juulist jõustuva hooldereformi. «Hästi lihtne on anda kohalikele omavalitsustele kohustusi, aga meil lihtsalt ei ole enam raha,» tõdes Raik. «Teine on see, millised uued kohustused tulevad elanikkonna kaitsega. Sellepärast ongi topanud, et neid kohustusi tuleb meile nii palju.»

Ta märkis, et kokkuvõttes ei lähe Narva linnal siiski halvasti, arvestades asjaolu, et õiglase ülemineku fondist on neile koos kaas- ja omafinantseeringuga ette nähtud 500 miljonit eurot. «Pigem on selle [summa] kasutamisega suured probleemid. Ma  kuulan, et meil on valitsusel 500 miljonit kogu aeg puudu, aga tegelikkuses on meil ka 500 miljonit [õiglase ülemineku fondi raha] üle, sest sellest on ära jagatud ainult 20 miljonit.»

Raik nimetas neid vahendeid Narva ja Ida-Virumaa võimaluseks, kuid nentis, et sellega on samas probleeme – taotlejate hulk on väike. «Pole taotlejaid just nendele asjadele, milleks see raha on ette nähtud. Nii et väljakutseid on miljoneid,» lisas ta.