Koroonatõendi vastu seisnud abielupaar jäi ringkonnakohtus kaotajaks

Kurb koroonapiirangutega pühadeaeg Vanalinnas. Foto: Madis Veltman

Reedel otsustas ringkonnakohus, et kohaldatud piirangud olid põhjendatavad vajadusega suurendada elanikkonnas Covid-19 haiguse vastu vaktsineeritud inimeste osakaalu määral, et viiruse levik ja sellest tingitud haigusjuhtude arv ei ohustaks tervishoiusüsteemi toimepidevust ega kahjustaks seeläbi avalikku huvi rahvatervise kaitse vastu.

Abielupaar Raul ja Julija ei olnud kaebuse esitamise ajal Covid-19 haiguse vastu vaktsineeritud, ei kuulunud vaktsineeritutega võrdsustatud isikute hulka ega olnud haigust tõendatult läbi põdenud.

Rauli igapäeva leib on meelelahutusäris, nimelt on ta 30-aastase kogemusega õhtujuht. «Piirangute kehtivuse ajal ei saanud ta seda tööd ilma vaktsineerimistõendita teha. Meelelahutusteenuseid ei saa osutada kaugtööna,» esitati kaebuses.

Julija on massöör, ripsme- ja kulmutehnik ning maniküürija ning ta olla saanud teenida vaid sellisel juhul, kui nende lapsed oleksid käinud korralikult lasteaias. «Lapsed on aga lasteaias olles olnud korduvalt lähikontaktis Covid-19 haigetega, mistõttu on kogu perekond pidanud korduvalt jääma eneseisolatsiooni,» leidsid kaebajad. «Sellest tulenevalt kaebajad hiljem lapsi lasteaeda ei viinud, kuna ei saanud lubada pidevalt eneseisolatsioonis viibimist. Kaugtöö ei olnud võimalik. Pärast koroonatõendi nõude kehtestamist ei saanud Julija töötada ilusalongis ning laste tõttu oli tal võimatu töötada oma kodus või kliendi kodus,» selgitati kaebuses.

Pärast koroonatõendi nõude kehtestamist ei saanud Julija teha oma tööd ilusalongis ning laste tõttu oli tal võimatu teha tööd ka oma kodus või kliendi kodus.

Ringkonnakohus selgitas, et kaebajatel oli enne valitsuse korralduse nr 305 punkti 15 kehtetuks tunnistamist võimalus tegevustes osaleda, kui nad oleksid esitanud negatiivse koroonatesti tõendi. Täpsemalt kohaldusid piirangutest vabastused järgmistel tingimustel: Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 antigeen-RTD test peab olema tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist; Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR test peab olema tehtud kuni 72 tundi enne tegevuses osalemist; tegevuse eest vastutav isik on korraldanud SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi tegemise võimaluse tegevuse asukohas Terviseameti juhiste kohaselt. Korraldusega nr 362 kuulutas aga valitsus korralduse nr 305 punkti 15 kehtetuks ning kaebajad pöördusid selles osas kohtu poole. Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustunud (toimetuse täpsustus 18.04.2023).

Ringkonnakohus selgitas muuhulgas, et vähemalt osaliselt oleksid kaebajad saanud teist tööd teha või muuta töökorraldust. «Ringkonnakohus ei pea kaebajate väiteid muu töö tegemise võimatusest usutavaks. Mitmed tööd ei eelda teiste inimestega samas ruumis viibimist ning võimalik oleks olnud ka kaugtöö. Vaktsineerimisest keeldumisega ei teinud kaebajad kõike endast võimalikku, et kahju tekkimist ära hoida,» leiab ringkonnakohus.

«Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata,» otsustas ringkonnakohus.

Riigi kasuks on koroonapiirangutes 39 jõustunud otsust 

Menetluses on olnud kokku 64 kaasust. Enam kui poolte jõustunud lahendite puhul lahkus valitsus kohtuvaidlusest võitjana. 39 riigi kasuks tehtud otsust on juba jõustunud, 14 veel mitte. Ehk nende puhul on kaebajal veel võimalus otsust edasi kaevata. 6 menetlust on veel pooleli ja viie kaasuse puhul on kohus otsustanud riigi kahjuks.

Neist kõigist olulisimaks võib pidada Riigikohtu otsust Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS-i) sätete õiguspärasuse osas eelmisel sügisel, kus riigikohus pidas neid põhiseadusega kooskõlas olevateks.

Selle ülevaate hulka ei kuulu politsei-ja piirivalveameti (PPA) ja kaitseväe personalialaseid vaidlused, mis tulenevad asutuse enda käskkirjadest. Halduskohtud ja ringkonnakohtud on teinud lahendeid, milles on leidnud, et PPA-l, Kaitseväel ja Tallinna Kiirabil on puudunud vaktsineerimata isiku suhtes alus nende töölt vabastamiseks. Kohtud on tuginenud erinevatele menetluslikele eksimustele, mis tööandja poolt on töölt vabastamisel ja vaktsineerimise eelduse seadmisel tehtud, mitte sellele, et tööandjate poolt töökohal vaktsineerimise nõuet ei saaks seada või see oleks põhiseadusvastane. Otsused ei ole jõustunud ja kaevatakse edasi.