Karis kutsus Hollandis toetama Ukraina püüdlusi Euroopa Liidu suunal

President Alar Karise neljapäevasel kohtumisel Madalmaade peaministri Mark Ruttega oli kõne all Ukraina toetamine liitumisteel Euroopa Liiduga ja Vilniuse tippkohtumise eesmärgid.

«Ukraina koht on Euroopa Liidus ja pärast sõja lõppu ka NATO-s. Seega vajab riik NATO-lt ühinemiseks selget, aga realistlikku teekaarti,» ütles riigipea.

President Karis avaldas heameelt Eesti suurepäraste suhete üle Hollandiga, kellega jagame sarnaseid väärtusi ning teeme tihedat koostööd EL-is, NATO-s ja rahvusvahelistest organisatsioonides, sealhulgas Rahvusvahelises Kriminaalkohtus. President Alar Karis rääkis eile kohtumisel Hollandi Senati presidendi Jan Anthonie Bruijni ja Esindajatekoja asespiikri Roelien Kammingaga Ukraina jätkuva toetamise vajadusest.

Kõneldes Ukraina soovist saada EL-i liikmeks sõnas president Karis, et samal ajal kui käib brutaalne sõda oma vabaduse ja püsimajäämise eest, tehakse riigis vajalikke reforme, et olla ühel päeval täieõiguslik Euroopa Liidu liige.

«Ukrainlased on teinud märkimisväärset tööd võitluses korruptsiooni vastu ning õigusriigi tugevdamisega. Neil on tugev soov püsida reformidega Euroopa Liiduga ühinemise rajal. Seejuures on tähtis ka, et Ukrainal on Euroopa Liidu tugi ühenduse liikmeks saamiseks valmistumisel,» ütles president Karis.

Kohtumistel räägiti ettevalmistustest juulis Vilniuses toimuvaks NATO tippkohtumiseks ning alliansi heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamiseks vajalike kaitseinvesteeringute tegemisest.

Samuti oli tähelepanu NATO laienemisperspektiivil. «Meie soov on suurendada ala, kus on võimalik elada rahus. Ja vähendada ähmast julgeolekupiirkonda tekitavat halli tsooni Euroopas, kus vabadus on haavatav kellegi impeeriumi-ambitsioonide tõttu,» lausus Eesti riigipea.

Seetõttu on president Karise sõnul vaja anda NATO tippkohtumisel Vilniuses Ukrainale kindel ja ühemõtteline tegevuskava alliansiga ühinemiseks. Samuti pidas Eesti riigipea vajalikuks, et Rootsist saab võimalikult kiirelt alliansi liige.

Veel kõneldi Venemaa õigusliku vastutuse tagamise tähtsusest kõigi Ukrainas toime pandud kuritegude eest ning eritribunali loomisest Putini režiimi agressioonikuriteo uurimiseks. Samuti arutati lahendusi Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmiseks Ukraina ülesehitustöödes.

Kohtumisel Hollandi parlamendis avaldas president Karis heameelt eduka koostöö üle, mille tulemusel annetasid Eesti, Holland ja Norra hiljuti Ukrainale välihaigla. «Oleme avatud sarnasteks projektideks ka tulevikus,» lisas ta. Eesti ja Holland toetavad Ukrainat igakülgselt nii poliitiliselt kui ka sõjalise- ning humanitaarabiga ning jätkavad abistamist.

Samuti arutati võimalusi koostöö tihendamiseks kaubavahetuses, taastuvenergeetikas ning küberjulgeolekus ja digitaliseerimisel, kus Eesti on Madalmaade jaoks eeskujuks.