/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/04/13/15252886t1hbb66.jpg)
Eesti rannakalureid ühendavad organisatsioonid annavad häirekella seoses kormoranide liigse paljunemisega Väinamere, Liivi lahe, Soome lahe ja Pärnu jõe ümbruses.
Kalurid: kormoranide ohjeldamata paljunemine ohustab Eesti loodust
Kalurite hinnangul on kormoranide jõuline paljunemine ohustamas Eesti kalavarusid, looduse heaolu ja kalade, eriti lõheliste ja meritindi edukat kudemist.
Kaheksa Eesti suuremat rannakalanduse katusorganisatsiooni toetavad keskkonnaameti otsust rakendada kormoranide heidutamise ja juurdekasvu piiramise meetmeid ning hoiatavad pöördumatu looduskahju eest linnuliigi paljunemise tagajärjel. 2023. aastal on keskkonnaameti poolt arvukuse kontrolliks rakendatud Skandinaavia riikide poolt üle võetud munade õlitamise praktika ning lindude heidutamine, mida on kalurite esindajate sõnul oluline rakendada täies mahus.
MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm märkis, et keskkonnaameti hinnangul pesitseb tänavu Eestis üle 33 000 kormoranipaari ja kuigi kalurite hinnangul on päris populatsioon veelgi suurem, arvestades rännet, võib ka sellise arvukuse juures linnu piiramata paljunemine tuua juba käesoleval aastal Eesti kalavarude märkimisväärse languse.
«Kannatajaks on nii loodus kui ka Eesti toidujulgeolek. Eriti on ohustatud Pärnu jõe lõhelised, kes langevad pesitsevate lindude saagiks õrnal kudemise perioodil. Et mitte lasta tekkida pöördumatul kahju Eesti loodusele, peame kiiresti toimetama arvukuse vähendamise nimel. Ilma liialdamata on arvel iga päev,» märkis Tamm.
Kalandussektori hinnangul on kormoranide suur arvukus olnud Eestis põhjuseks nii kalavarude vähenemisele kui ka mereala looduse kannatamisele. Nüüdseks ka sisemaale paljunev linnuliik ohustab jõgede ja väikejärvede looduskooslusi. Kormorani väljaheide on tugeva söövitava mõjuga, mille tõttu kannatab suureneva arvukuse tõttu nii taimestik kui ka teised linnud ja väikesed loomad kelle elupaigad kiiresti hävivad. Kurvaks näiteks kormoranide kolooniast on Leedu Nida poolsaar, mille mets on praeguseks hävinud ja aastatega kujunenud halliks ja elutuks paigaks.
«On palju näiteid sellest, et kliima muutumisest tingitud nihe ohustab looduse mehhanismide koostoimimist. Peame mõtlema selle tasakaalu teadliku hoidmise peale, mitte seadma ette ühe linnuliigi kontrollimatut paljunemist, sest lõpuks on loodusliku tasakaalu taga meie kõigi elukeskkond ja toidujulgeolek,» ütles Tamm.
Kormoranide munade õlitamine on tõhus praktika, mida lähiriikides on rakendatud aastakümneid. Tegevuseks annab loa keskkonnaamet, kellega lepitakse kokku ka reegleid. Näiteks toimub munade õlitamine vaid neil rannaaladel, kus linnu pesitsemise maht on vähemalt 90 protsenti ehk teiste linnuliikide häirimist ei toimu. Koloonia pesadest õlitatakse mitte rohkem kui 40 protsenti, et vältida koloonia mahajätmist lindude poolt.
«Eesti kalavarud on alles näitamas märke õrnast taastumisest, mille aluseks on olulised piirangud kalandusele kui ka tugev keskkonnakaitseline töö. Peame hoidma ja tugevdama seda trendi ehk mitte laskma Eesti looduses juba niigi oluliselt paljunenud liigil negatiivselt mõjutada kalade arvukuse taastumisele ja mereäärsete alade heaolule,» selgitas kiire toimetamise vajalikkust Esta Tamm.
Kormoranide arvukuse olulise piiramise poolt on Eesti suurimad kalandusorganisatsioonid nagu MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Saarte Kalandus MTÜ, Võrtsjärve Kalanduspiirkond MTÜ, Virumaa Rannakalurite Ühing, MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu, MTÜ Hiiukala, MTÜ Harju Kalandusühing ning MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts. Kevadel edastasid kohalikud omavalitsused, rahvaühendused ja kalandusorganisatsioonid ühist pöördumist keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakrale, millega saab tutvuda siin.
Organisatsioonid ootavad Eesti valitsuse ja riigikogu töö alustamist, et teha ühist tööd Eesti kalavarude ja mereäärse looduse päästmiseks.