Mürsutehas Eestisse? Sõjatööstuse firmad tulevad siia maad kuulama

Kas edaspidi võiks Eesti ise endale suurtükilaskemoona toota, näitavad lähiaastad. Pildil Eesti kaitseväe au ja uhkus K9. Foto: Eesti Kaitsevägi

Ajal, kui Venemaa suurtükitule ülekaal Ukraina üle on neljakordne, vaevavad ka Euroopa riigid pead, kuidas oma laskemoonatootmise võimekus ajale vastavaks saada. Eesti kompab võimalusi mõne välismaise relvatootja siia meelitamiseks.

Eesti lahingumoona ühe päeva maksumuseks sõjaolukorras on varem hinnatud 80–100 miljonit eurot. Aasta tagasi kasvatas Eesti oma moonavarusid 300 miljoni euro ulatuses. Arvestades Euroopa kaitsetööstuse keerulist aega, ei olegi ehk üllatus, et nüüd tahetakse tootmist ka siin käima tõmmata: uus võimuliit on koalitsioonilepingus lubanud toetada kaitsetööstust ning arendada välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava tööstuspargi.

Eelkõige on siin kõne all välismaise suurfirma tehase Eestisse toomine. Praegusel ajal nullist rahvusvahelisel tasandil konkureerivat ettevõtet rajada ei oma eriti kõrgelennulist väljavaadet.