Antsla põleng sai alguse kaks päeva enne seda, kui tuli kogu hoone süütas

Päästja kustutab korstnapõlengut. Foto: Marko Saarm

Korstende puhastamise hädavajalikkusest räägi­takse igal küttehooajal söögi alla ja söögi peale, kuid miks siis ometi juhtub ikka veel selliseid õnnetusi nagu hiljuti Antsla vallas Võrumaal?

Päästjad said 2. veebruaril teate, et Antsla vallas põleb maja. Tulekahju hävitas hoone katuse ning kõvasti said kahjustada alumised ruumid. Loole lisab musti noote tõsiasi, et põleng sai tegelikult alguse juba paar päeva varem, kui korstnas süttis tahm.

Sellest süttis hoone vahelagi, kuid kuna see oli väga hermeetiline (laepealne oli kaetud saviga), siis vindus tuli seal pikalt, enne kui murdis konstruktsioonidest läbi ja sai piisavalt õhku, et suure hooga majas edasi liikuda. Päästeameti kinnitusel polnud majaomanikul ette näidata akti, et korstnapühkija on käinud.

Õnnelikumalt läks 4. märtsi hommikul Pärnumaal Saarde vallas, kus ühes külas oli maja korstnas näha leeke. Kui päästjad kohale jõudsid, oli tulekahju korstnas kustunud. Päästjad eemaldasid soemüürist hõõguva tahma, kontrollisid küttesüsteemi üle ning nõustasid majaelanikke. Pole teada, kas korstent oli puhastatud, nii nagu peab.