FSB üritas värvata Eestisse tulevaid Ukraina sõjapõgenikke

Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikud mullu oktoobris Lõuna-Eestis Luhamaa piiripunktis. Foto: Margus Ansu

Kaitsepolitsei andmetel üritas Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus eelmisel aastal Ukrainast Eestisse põgenenud sõjapõgenikke kaastööle värvata.

Sõja eskaleerumise järel 2022. aasta veebruarikuu lõpust kuni aasta lõpuni palus Eestis kaitset umbes 45 000 põgenikku Ukrainast. Sõjapõgenikega peetud vestlustest joonistus selgelt välja FSB jõuline tegevus ukrainlaste vastu Venemaa territooriumil ja okupeeritud aladel.

Alates filtreerimislaagritest kuni ülekuulamisteni piiripunktides on ukrainlased kõrgendatud tähelepanu all ning nende seast otsitakse Venemaale vaenulikke ja ohtlikke inimesi. Neid küsitletakse, otsitakse läbi nende vara, vaadatakse läbi nende sidevahendeid, vahel ähvardatakse ja kasutatakse ka vägivalda.

Samuti on FSB süsteemselt proovinud Venemaalt Eestisse saabunud sõjapõgenikke kaastööle värvata juba Venemaa territooriumil, seda nii ähvardades kui ka raha pakkudes.

Kaitsepolitseiameti 2021. aasta aastaraamatus oli juttu plakatitest, mis Eesti Vabariigi piiripunktides kutsuvad inimesi üles teavitama värbamiskatsetest ja kontaktidest Venemaa luure- ja julgeolekuteenistustega. Kaitsepolitseiametiga ühendust võtnute hulgas on olnud nii eestimaalasi kui ka sõjapõgenikke ja see on aidanud näha Vene luureteenistuste tegevuse ulatust Eesti suunal alates sõja algusest.

FSB-le sobilike vastustega videosalvestisi võidakse tulevikus nende inimeste vastu kasutada.

Näiteks on FSB hakanud süsteemselt küsitlema inimesi, kes töö tõttu regulaarselt Venemaad külastavad. Piiriületustel küsitakse nende reisijate suhtumise kohta Venemaasse ja Ukraina vastu läbiviidavasse «sõjalisse erioperatsiooni», samuti küsitakse andmeid venelaste väidetava tagakiusamise kohta Eestis. FSB töötajad filmivad vestlusi kas nähtava või varjatud kaameraga või siis hoopis piirivalve vormikaameraga.

Arusaadavalt on piiriületajad sellise käitumise tulemusena olulise surve all, kuivõrd Venemaa külastamine on nende jaoks tööalane vajadus ja nii-öelda valede vastuste korral võidakse riiki mitte lasta. Küll aga võidakse FSB-le sobilike vastustega videosalvestisi tulevikus nende inimeste vastu kasutada.

Kaitsepolitseiamet soovitab inimestel teavitada kõikidest sellistest intsidentidest Venemaa territooriumil, et maandada võimalikke riske ja ennetada tulevast võimalikku survestamist.