Tartu Postimehe ajakirjanik Veiki Ojaperv: alati ei tasu esimese tõega leppida

Ajakirjanik Veiki Ojaperv Tartu Postimehe toimetuses Foto: Kristjan Teedema

Veiki Ojaperv on Tartu Postimehe ajakirjanik, kes alustas oma karjääri Virumaa Teatajas, olles seal ka tegevtoimetaja. Eelmisel aastal pälvis ta Jaan Tõnissoni ajakirjanduspreemia noore ajakirjaniku tiitli.

Kuidas sa jõudsid Postimehesse tööle?

See oli 2019. aasta, vahetult enne bakalaureuseõpingute lõppu. Enne lõpetamist olin kindel, et tahan kuskil enda suvepraktikat teha ning otsustasin minna Virumaa Teatajasse. Juba sellepärast, et minu isa töötas samas väljaandes, kes oli mulle väga heaks ja tugevaks mentoriks. Tasub mainida, et perekondlikud suhted jäid toimetusetöö ajal täielikult kõrvale - hakkasin saama alates esimesest päevast meeletult palju kogemusi ning loomulikult tagasisidet, sealhulgas konkreetset kriitikat, mis on ühele noorele heaks stardipakuks.

Mida sa kõige eredamalt suvepraktikast mäletad?

See oli minu teine päev Virumaa Teatajas, kui toonane peaminister Jüri Ratas külastas Tapal keskpolügooni. Peatoimetaja Eva Samolberg-Palmi tegi mulle viieminutilise ettevalmistuse ning seejärel pidin minema intervjuud tegema. Mulle anti kätte autovõtmed ning kaasa soov, et lugu peab pärastlõunaks valmis olema. Mind visati küll väga kõrgelt vette, aga samas oli see peatoimetaja poolt korralik proovilepanek ja usaldus minu vastu. Sain sellega hakkama ja sellised kogemused ongi vajalikud, et tulevikus ei satuks töölauale ülesannet, millega ma ei tuleks toime.

Palju igapäevases ajakirjanikutöös iseseisvat tööd on, millist rolli mängib meeskond sinu ümber?

See on väga tähtis, millised inimesed sind ümbritsevad. Kuigi mul oli alguses tunne, et ajakirjandus on hästi individuaalne töö ja igaüks seisab enda eest, siis lõpuks on kolleegid ikka need, kes sind inspireerivad ja aitavad. Eriti kui sa oled algaja, on see hindamatu, kui aastakümnete jagu elukogemustega inimesed jagavad sulle enda soovitusi ja mõtteid. Mõnikord peab noor inimene selle jaoks oma ego alla suruma, aga need teadmised on seda täielikult väärt.

Eelmisel aastal, kui sa olid Virumaa Teataja tegevtoimetaja, pälvisid Postimehe noore ajakirjaniku tiitli. Millised tegurid peavad sinu hinnangul olema ühe ajakirjaniku eduvalemis?

Kindlasti on väga oluline hea suhtlemisoskus ning isikliku allikavõrgustiku loomine ja hoidmine. Ajakirjanikuna ei tohi kunagi olla omakasupüüdlik - näiteks tõmban kuskilt skandaali üles ja seejärel jätan inimese kuskile nurka. Inimestega tuleb empaatiliselt suhelda, neid ja nende lugusid mõista, isegi kui midagi halba juhtub. Oluline on tekitada kahepoolset empaatiat. Samas tuleb endale jääda kindlaks, sest sageli kiputakse sinust üle jooksma. Tuleb säilitada kriitilist meelt ning alati ei tasu esimese tõega leppida.

Kui sa vaatad tagasi ülikooliõpingutele ja praktikale toimetuses, siis kuidas need teineteist täiendasid?

Mõlemad on väga vajalikud etapid, ma pean kooliharidust väga oluliseks. Kui sa hakkad tööd tegema, õpid reaalsete olukordade ja emotsioonidega toime tulema. See on hädavajalik, sest ajakirjanik peab kogema palju ja näeb sageli seda, mida ei taha - surmad, hoonete mahapõlemised, muud ebameeldivad sündmused. Need on olukorrad, milleks kool sind ette ei valmista. Samas toob see töö endaga kaasa palju positiivseid emotsioone ja kogemusi, mille peale sa ei pruugi ealeski tulla. See mulle meeldibki, et mitte kunagi ei hakka igav.

Ometigi pole Postimees ainus meediamaja Eestis, miks sa oled otsustanud siia jääda?

Põhjuseid on mitmeid, aga täna mängib suurel määral rolli see, et ma saan töötada Tartus, kus ma õpin ja elan. Tartu on minu kodulinn ja mul on hea meel, et ma saan siin ennast teostada. Lisaks on Tartu Postimehes väga professionaalsed ajakirjanikud, kelle põhjalikkus üllatas mind, kui toimetusega liitusin. Siin tehakse väga põhjalikku eeltööd, lugusid viimistletakse sedavõrd, et töövili kannaks maksimaalselt oma eesmärki. Ühel hetkel mõistad, et kvaliteet on palju kandvam väärtus kui kvantiteet.

Millele tasuks mõelda enne, kui Postimehesse suvepraktikale tulla?

Tasub mõelda sellele, kui tugev on sinu stressitaluvus. Kui sa ajalist survet või pinget üldse ei talu, mis tahes-tahtmata tuleb ajakirjaniku igapäevatöös ette, siis võib minna kohati raskeks. Samas on ajakirjanduses karjääri tehes väga positiivne see, et näed võimalikult palju eluvaldkondi ja tahke nende juures. Võib-olla on see valik täpselt see, mis sulle loodud, aga võib juhtuda ka see, et avastad oma tööd tehes hoopis midagi uut, mida soovid tulevikus teha. Valikuid igatahes jagub.

Postimees Grupp ja Duo Media Networks, kes moodustavad üheskoos Baltikumi suurima meediamaja, ootavad sel suvel oma meeskonda lisa. Konkurss on avatud ligi 40 praktikakohale. Kui soovid sel suvel olla osa Postimees Grupi tööperest, kus sinu tööl on päriselt mõju, siis oled oodatud kandideerima juba täna: www.postimeesgrupp.ee/praktika