Halduskohus tunnistas 90 karu küttimise õigusvastaseks

Õigusvastaselt kütitud metsaotte enam tagasi ei too. Keskkonnaametil soovitas kohus edaspidi korraldusi andes lähtuda seadusest ja teadusest. Foto: Leo Eensoo

Tallinna halduskohus rahuldas MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebuse keskkonnaameti korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Mullu 29. juulil lubas amet küttida 90 karu. 

MTÜ Eesti Suurkiskjad leidis, et keskkonnaamet ei talitanud karude küttimiseks korraldust andes õiguspäraselt ja esitas selle peale kaebuse Tallinna halduskohtule.

Halduskohus tegi 6. aprillil otsuse, rahuldades kaebuse ja tunnistades keskkonnaameti korralduse mitteõiguspäraseks. Vaidlusalused 90 karu on tänaseks kütitud.

«Kuigi neid 90 karu ei too miski tagasi, on kohtuotsus oluline kohaliku pretsedendina, et tulevikus taolisi õigusvastaseid korraldusi enam välja ei antaks,» ütles MTÜ Eesti Suurkiskjad eestvedaja Eleri Lopp.

Halduskohtu otsus peaks tema sõnul suunama keskkonnaametit nii karude kui ka teiste suurkiskjatega sesoses andma välja korraldusi, mis lähtuvad teadusest ja seadustest. Probleemile on juhtinud tähelepanu ka Tartu ülikooli teadlased.

«Aastaid on Eestis eiratud ELi elupaiga direktiivi. Karude ning teistegi suurkiskjate küttimisel on tuginetud peamiselt paljasõnalistele väidetele ning toimitud sisuliselt õigusvastaselt. Oluline on täiendada suurkiskjate seiret tänapäevaste meetoditega ja teha vajalikud alusuuringud, mida siiani Eestis tehtud ei ole,» lisas Lopp.

Ta pani ka mesinikele südamele, et mesitarusid tuleks elektrikarjustega kaitsta ja mesinikud võiksid teadvustada: täna põhjendatakse karujahti peaasjalikult just tarude rüüstamise tõttu.

Lopp märkis, et on ka ise mesinik ning karudega kokku puutunud. «Juba esimesel mesindusaastal külastas mesilat metsaott. Panin tarudele elektrikarjuse ja rohkem ta ei käinud. Elektrikarjuse paigaldamine on lihtne ja soodne lahendus. Riik jagab selleks ka toetusi,» meenutas ta.

«Kui meie, mesinikud, ei ümbritse oma mesitarusid elektrikarjustega või muul viisil ei kaitse oma kallist vara, õpivad karud halvad kombed käppa, mida on juba raskem välja juurida.»

Lühikokkuvõte kohtu peamistest põhjendustest

1. Pruunkarule võib jahti pidada üksnes olulise kahjustuse vältimiseks ning juhul, kui puuduvad muud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad alternatiivid.

2. Euroopa Komisjon on 12.10.2021 teatises «Komisjoni teatis. Juhenddokument ühenduse tähtsusega loomaliikide range kaitse kohta elupaikade direktiivi alusel» välja toonud selged kriteeriumid elupaikade direktiivi kohaldamiseks.

Artikliga 16 on ette nähtud kolm kontrolli, mis tuleb enne erandi võimaldamist läbida: 1) esitatakse üks või mitu loetletud põhjustest või lubatakse range järelevalve all püüda või pidada teatavaid loetletud liikidest isendeid pädevate asutuste täpsustatud piiratud arvul; 2) puudub rahuldav alternatiivne lahendus ja 3) antakse kinnitus, et erand ei kahjusta populatsioonide soodsa kaitsestaatuse säilitamist.

3. Teaduslikult ei ole tõendatud, et pruunkaru küttimine on suunatud kahjustuskolletesse, mistõttu on tõendamata ka vastustaja väide, et küttimismahtude määramise eesmärgiks oli kahjustuste ennetamine. Järelikult ei ole täidetud juba esimene eeldus, mis muudab küttimismahtude määramise selliselt õigusvastaseks.

4. Ettevaatusprintsiibist tulenevalt peab vastustaja kättesaadavatele teaduslikele andmetele tuginedes möönma olulise kahju tekkimist suuruluki poolt vastavas piirkonnas. Selliseid andmeid vastustaja esitanud ei ole.

5. Euroopa Kohus on selgitanud, et erandi põhjendamiseks esile toodud eesmärgid peavad erandi tegemise otsuses olema kindlaks määratud selgelt, täpselt ja põhjendatult.

6. Küttimislubade väljaandmisel ei saa olla eesmärgiks pruunkarude arvukuse süsteemne vähendamine ega juurdekasvu piiramine.

7. Küttimismahtude määramisel elupaikade direktiivi alusel on tegemist prognoosotsusega, kuid peab olema teaduslikult tõendatud ja põhjendatud kahtlus, et piirkonda, kuhu küttimine suunatakse, tekitavad karud ka tulevikus ulatuslikke kahjusid mesilatele.

8. Vastustaja ei ole suutnud teaduslikult tõendada, et karu tekitatud kahjustuste ning populatsiooni kasvu vahel on põhjuslik seos.

9. Soov suunata küttimismahud piirkondadesse, kus pruunkarusid on eelduslikult rohkem, ei ole kooskõlas elupaikade direktiivi eesmärgiga.

10. Vastustaja ei ole teaduslikult tõendanud, et pruunkarude kõrgem asutustihedus on korrelatsioonis tekitatud kahjudega.

Euroopa Kohus on rõhutanud, et elupaikade direktiivi järgimiseks on liikmesriigid kohustatud mitte üksnes vastu võtma täieliku õigusliku raamistiku, vaid ka rakendama konkreetseid ja spetsiifilisi kaitsemeetmeid; võtta tuleb omavahel seostatud ja kooskõlastatud ennetavaid meetmeid.

11. Ühe eesmärgina on vastustaja märkinud vaidlusaluses korralduses tagada karude inimpelglikkus. Esmalt ei ole selline eesmärk välja toodud elupaikade direktiivi loetletud erandites, mistõttu on see printsiibis lubamatu argument küttimismahtude määramisel, kuivõrd rikub range kaitsesüsteemi põhimõtet.