Kaja Kallas ajas süü põhiseaduse kaela, et ei rääkinud valimiste eel maksude tõstmisest

Reformierakonna esimees Kaja Kallas. Foto: Tairo Lutter

Peaminister Kaja Kallas märkis esmaspäevases «Vikerhommikus», et uue valitsuse kavandatavad maksutõusud ei tule ootamatult, sest ka valimiskampaania ajal öeldi ikkagi välja, et riigi rahandusega on asi hull.

«26. oktoobril riigikogu infotunnis olid küsimused toonase valitsuse kohta, sest käimas olid riigieelarve arutelud ja opositsioon ütles, et makse ei tõsteta. Aga mina muidugi sain anda kinnitusi ainult selle valitsuse kohta. Isegi tol hetkel ma mõtlesin, et kas ma peaksin sinna lisama, et see valitsus, millest me praegu räägime, see käib selle kohta. Aga ma ei oska nii ümmarguselt rääkida ja ma vastasin küsimusele ja ma teadsin, et sellist meemi saab väga hästi ära kasutada,» nentis ta.

«Aga, mis me siis teeme, ma tean, et ma saan selle eest pärast kõvasti vastu päid, jätan selle tegemata, ma nagu ei näe muud valikuid. Ka inimestelt, kes meil on rahanduseksperdid, kes ka ütlesid, et seda maksu või teist maksu ei tohiks tõsta. Ma olen küsinud, mis on alternatiiv. Olukorras, kus me peame tegema riigikaitsekulutusi, see olukord ei ole ajutine, me ei saa seda raha mitte kuskilt mujalt võtta. Seda ei suuda me laenata. Laenamine on meile läinud niivõrd kalliks. Me tõstame nii öelda vähe, näiteks käibemaksu 2 protsenti,» selgitas Kallas.

«Nii paraku on, kas mulle meeldib selliseid otsuseid teha? Ei, ma tahaksin ka teha ainult populaarseid otsuseid. Nii nagu 2019. aastal, kui see eelarve auk paistis ka välja ja selle asemel öeldi, et me teeme riigieelarve revisjoni, kaugele seda paraku lükata ei saa,» nentis ta.

Kallase sõnul öeldi ka valimiskampaania ajal, et riigi rahandusega on asi hull. «Kui lugeda programme, siis me ütlesime ka seda, et riigirahandus tuleb saada korda, et tulud ja kulud tuleb saada tasakaalu. Isegi nende praeguste maksutõusudega, mis tuleb teha, saame me 3-protsendilise puudujäägi ja suudame seda hoida, kuid ei suuda isegi taskaalu minna,» ütles Kallas.

Kallas lisas, et põhiseadus ei luba näiteks maksuküsimusi rahvahääletusele panna. «Miks, sest siis ei saaks mitte kunagi rahvalt jah sõna selle peale, et maksud peavad tõusma. Aga läbi lillede kõik erakonnad seda ütlesid. Põhiseadus ütleb otse, et maksuküsimusi ei saa rahvahääletusele panna,» selgitas Kallas.

Kallas arvas, et kõik inimesed peaksid olema nõudlikumad, et neil oleksid vastused ka küsimustele, kust raha tuleb. «Kui me vaatame enne 2016. aastat, kui Reformierakond juhtis valitsust, siis kogu aeg oli eelarve pisikeses ülejäägis või hästi pisikeses puudujäägis. Ka vanarahvas ütleb, et tuleb koguda mustadeks päevadeks. Reservid on vajalikud selleks, kui tulevad mustad päevad. Nüüd neid musti päevi tuli väga palju - COVID-kriis, energiakriis, sõda, aga reservid olid selleks ajaks ära kulutatud. 2016. aastast see graafik läks alla,» märkis ta.

«Ma saaks ka panna silmad ja kõrvad kinni, tahta olla populaarne, öelda, et midagi sellist ei ole, aga see pauk tabab meid paari aasta pärast. Kui me vaatame seda eelarvet, siis iga aastaga läheb selle augu ületamine keerulisemaks ja raskemaks. Oluline on, et käibemaks tõuseb 2024. aastast, tulumaks tõuseb 2025. aastast. Enamusele inimestest tähendab see seda, et neile jääb rohkem raha kätte, sest see maksuküür ei söö seda enam ära ja kõigil on võrdne tulumaksuvabastus,» ütles Kallas.