ANALÜÜS ⟩ Koalitsioonileping: kas käopoeg demokraatia pesas või loomulik osa demokraatlikust protsessist?

Keskerakonna, IRLi ja sotside koalitsioonilepingu sõlmimine 21. novembril 2016. Keskerakonna esimees Jüri Ratas, toonane Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna ning toonane Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski allkirjastamas Toompea lossi Valges saalis võimuliidulepet. Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Kuigi koalitsioonilepingud on Eesti elu läbi aastate mõjutanud nagu aamen kirikus, puudub sel õigusekspertide sõnul juriidiline siduvus ning see probleem tuleks korda teha.

Koalitsioonileppe koostamisest ja kokkulepitu väljakuulutamisest on kujunenud meie poliitilise kultuuri lahutamatu rituaal. Lepingust otsitakse jälgi valitsust moodustavate erakondade valimislubadustest ja püütakse ennustada, mis võib ühiskonnas muutuda, kui see ellu viiakse. Neljaks aastaks tehtu ei ole aga kunagi nii kaua kehtinud, sest valitsused ei ole kunagi meil nii kaua koos püsinud.

Postimees küsis meie Põhiseaduse Assamblee liikmetelt ja tunnustatud riigiõiguse ekspertidelt, mis asi on koalitsioonileping, kas sellel on ka mingi juriidiline jõud ning kas sellel peale valitsuserakondade on ka ülejäänud rahva jaoks mingi tähendus.