Martin Helme: see valitsus on Eesti majanduse täielikule hävingukursile pannud

Martin Helme sõnul läheb Eesti majandusel maksutõusude tõttu aina halvemini. Foto: Raigo Pajula / AFP / Scanpix

Riigikogu uue koosseisu suurima opositsioonilise saadikuterühma esimees Martin Helme teeb vastse võimuliidu kokkuleppe maatasa.

«Õudne on see leping. Igast otsast, mis pidi ka vaatad,» ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme Postimehele. Tema sõnul ilmneb lepingu sisust küüniline kampaaniaeelne valetamine valijaile, sest enne 5. märtsi ei rääkinud Reformierakond ega Eesti 200 maksutõusudest, mida uus valitsus nüüd aga plaanib. «Ainult sotsid lubasid ju maksutõusu. Ja nende jutt oli, et las rikkad maksavad rohkem ja siis jagame ühiskonnas veidi hüvesid ringi. Mingit ümberjagamist me siin aga ei näe,» ütles Helme. «Minu meelest on see valitsus Eesti majanduse täielikule hävingukursile pannud. Ja see tähendab, et eelarvekriis, mida nemad (uus võimuliit Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside vahel – G. B.) lähevad lappima oma meelest maksutõusudega, saab ainult halvemaks minna.»

EKRE juhtfiguur ütles, et riigi halb rahaline seis oli tegelikult juba ammu teada. «Ja seda ma ütlesin korduvalt ka eri sõnavõttudes riigikogus või meedias, et see tulupool on vähemalt poolteise miljardiga ära blufitud. Nii ongi – poolteist kuni kaks miljardit on puudu.»

Peaminister Kaja Kallas on juhtinud tähelepanu, et riigieelarve halvale olukorrale on pannud aluse Jüri Ratase esimesed valitsused, Helme aga lükkas selle ümber ning esitas omapoolse nägemuse.

«Esimene on energiapoliitika – kui sa lased energiahindadel tõusta 6, 7, 8 korda, siis sel on majandusele hävitav mõju. Ja see mõju on käes. Eelmisel aastal juba hakkas majandus langema. Ja langeb edasi. Teiseks – sotsid, Isamaa ja Reformierakond kirjutasid ise riigieelarvesse sisse kõikvõimalikud avaliku sektori palgatõusud. Mõnes mõttes oli see paratamatu selle inflatsiooni tagajärjel, mida nad ise oma energiapoliitikaga tekitasid. Loomulikult inimesed tahavad palgatõusu saada. Ja kolmas, millest viisakas seltskonnas Eestis ei taheta rääkida, aga mis tuleb välja öelda, on see, et ei ole niisama tasuta Ukrainat toetatud. Me oleme andnud 400 miljoni euro eest relvi Ukrainale ja lõppkokkuvõttes tuleb ju Eesti maksumaksjal see ühel või teisel moel kinni maksta (Eesti riik on avaldanud lootust Ukrainale antud relvaabi eest Euroopa Liidu rahurahastusest 400 miljonit eurot tagasi saada – G. B.). Me oleme Ukrainat ka humanitaarabi korras suurte summadega aidanud. Seda kõike lihtsalt ilusa lipukesega tasa ei tee, see tuleb meie maksumaksjatel nüüd ära katta.» 

Ka teised opositsioonierakondade esimehed on olnud koalitsioonilepingu suhtes kriitilised.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas kirjutas sotsiaalmeedias, et käibemaksu ja tulumaksu kahe protsendipunkti võrra tõstmise ega ka automaksu kehtestamise lubadust ei andnud enne valimisi keegi. «See lööb kõige valusamalt keskklassi ja madala sissetulekuga inimeste pihta, on tuntav ostujõu langus meile kõigile,» sõnas Ratas oma postituses.

Sama meelt oli ka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder: «Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonileppega saavad kõige valusamalt pihta Eesti keskklass ja maapiirkonnad. Maksurahu on möödanik ja valitsust loovate erakondade valimiskampaania osutus valetamiskampaaniaks.»