TAUST ⟩ Maja müües anna ostjale teada lärmakast naabrist!

Jan Uuspõllule kuulunud maamaja, mille pärast on kohut käidud seitse aastat, ostja nõuab Uuspõllult tagasi peaaegu poolt ostuhinnast. Foto: Erakogu

Riigikohus leiab, et vanu maju tuleb hinnata teisi kui uusi (kinnisvarapraktikas vähem kui kümne aasta vanuseid), kuid salapuudustest ei tohi needki kubiseda.

Alain Corbini raamat «Kannibalide küla. Hirm ja raev 19. sajandi Prantsusmaal» maalib paeluva pildi Napoleoni-aegsete Prantsusmaa talupoegade eluolust, sealhulgas ka laatadest, kus külarahvas loomi ostma ja müüma käis. Päeva teises pooles suunduti kõrtsi ning seal avanesid ka keelepaelad: nüüd kirjeldasid müüjad juba avameelselt, millised puudused müüdud pudulojuste puhul ostjatel märkamata olid jäänud.

Eestis alates sajandi algusest kehtiv Võlaõigusseadus (VÕS) näeb ette, et asi peab vastama lepingutingimustele. Kokkuleppele peavad vastama müüdava asja «liik, kogus, kvaliteet, kasutusviis, ühilduvus, koostalitlusvõime ja muud omadused», kuid see on vaid killuke VÕSi sellest osast, mis asja vastavust lepingutingimustele ning kaasnevat müüja vastutust reguleerib. Seaduse kohaselt on puuduste ilmnemise korral ostjal õigus ostuhinda alandada või nõuda müüja poolt tekitatud kahju hüvitamist. Enamik Eestis varjatud puuduste pärast kohtutesse jõudnud vaidlustest ei puuduta mõistagi härgasid või hobuseid, vaid kinnisvara.