ANALÜÜS ⟩ Tulevad maksutõusud, kärped, kulude külmutamine ja laenu võtmine

Tudengid küsivad raha. Läbirääkijad hoopis kärbivad. Plakateid loeb Lauri Hussar. Foto: Sander Ilvest

Peaaegu juba nädal on koalitsioonikõnelused toimunud suletud uste taga ilma ametlike pressikonverentside ja teadeteta.

Räägitakse rahast ja olukord on must. «Riigirahanduse seis on veelgi halvem, kui veel mõni nädal tagasi arvasime,» ütleb Eesti 200 asejuht Kristina Kallas.

Põhjuseid on laias laastus neli. Alates Jüri Ratase (KE) esimesest valitsusest on riigi tulud ja kulud lahknenud, kulupoolt on pidevalt suurendatud, aga tulusid pole järele toodud. Teiseks kriisid: Covid, energia ja sõda. Kolmandaks kokkulepe suurendada kaitsekulutusi kolme protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Viimane on lubadus, millest keegi ei tagane, aga tegu on ka väga kalli otsusega. See ei ole ühekordne, vaid seotud majanduse suurusega, mis tähendab, et kui majandus kasvab, kasvavad automaatselt ka kaitsekulud. Prognooside järgi tähendaks see näiteks aastal 2027 juba puhtalt poolt miljardit lisaeurot. Mitte kokku, vaid pool miljardit juurde.