/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/19/12576704t1h4eb2.jpg)
Tallinna Sadama kriminaalasja arutamine hakkab algusest peale, kuna kohtukoosseisu kuulunud rahvakohtunik Peeter Kaasik esitas taotluse tervisliku seisundi tõttu ametist vabastamiseks.
Tallinna Sadama kohtuasi hakkab uuesti algusest peale
Kohus otsustas pärast olukorraga tutvumist taotluse rahuldada, kuivõrd tegemist on tervisliku seisundiga, mis ei võimalda rahvakohtunikul kohtumenetluses edasist osalemist.
Teisipäeval toimunud kohtuistungil selgitas kohtunik menetluse edasist käiku. Kohus tutvustab uut kohtukoosseisu 11. aprilli istungil.
Asja arutamise nõue algusest peale kohtukoosseisu muutudes tuleneb kehtivast kriminaalmenetluse seadustikust ja riigikohtu praktikast. Juba 2020. aasta aprillis tehtud lahendis on riigikohus selgitanud, et moodustatud kohtukoosseis peab arutama kriminaalasja algusest lõpuni. Seega ei võimalda koosseisu muudatus menetluse jätkamist pooleli olevast etapist, välja arvatud juhul, kui osaleb varurahvakohtunik. Seadusest tulenevalt peab kohtukoosseisu kuuluma kaks rahvakohtunikku ja võib kuuluda varurahvakohtunik.
Kohus määras täiendavad kohtuistungite ajad kuni 2025. aasta jaanuarini. Samuti selgitas kohus, et käesolevalt ei ole enam võimalik lahendada eelmisele koosseisule esitatud taotlusi kriminaalasja aegumisega, alternatiivselt mõistliku menetlusajaga lõpetamiseks, kuivõrd praeguses etapis ei ole kohtukoosseis täidetud ja uus kohtukoosseis peab alustama asja arutamist algusest peale.
Menetlusökonoomiat silmas pidades tegi kohus pooltele ettepaneku rakendada kriminaalmenetluse seadustiku neid võimalusi, mis lubavad lugeda varem avaldatud ja uuritud tõendid poolte kokkuleppel avaldatuks, mitte neid uuesti kohtuistungil avaldama ja uurima asuda.
Kohus märkis, et käesoleval juhul on tegelikkuses läbitud kohtulik uurimine kuni kaitsjate tõendite vooruni, pooleli oli esimese kaitsja tunnistaja ülekuulamine. Käesolev protsess algab uuesti üksnes seoses rahvakohtuniku vahetusega, seega on kaitsjad jt osalised saanud kõik enda vastuväited ja seisukohad esitada.
Samuti on kõik märgitud tõendid tegelikkuses juba avaldatud ja uuritud avalikel kohtuistungitel, mistõttu avalikkuse põhimõttega selline avaldatuks lugemine praegusel hetkel vastuolus ei oleks. Kohus leidis, et antud juhul peaks olema kõigi poolte huvi jõuda võimalikult väheste toimingute kordamise ja ajakuluga etappi, milles menetlus eelnevalt pooleli jäi, st kaitsja tunnistaja ülekuulamiseni.
Mahuka Tallinna Sadama kriminaalasja sisuline arutelu algas Harju maakohtus 2019. aastal. Pärast seda on toimunud 90 kohtuistungit, seejuures pidas kohus istungid regulaarselt ka kogu Covid-19 pandeemia ajal.
Käesoleva aasta veebruaris määras kohus kolmele kohtualusele riigi õigusabi korras asenduskaitsjad, seda vaatamata kaitsjate ja süüdistavate vastuseisule, põhjusel, et asja menetlemisega mõistlikus tempos edasi minna.
Samuti oli juba kohtumenetluse alguses määratud Tallinna Sadama kriminaalasjas lisaks kahele rahvakohtunikule varurahvakohtunik, sellist seadusest tulenevat õigust kasutatakse kohtumenetlustes väga harva. Paraku kõrvaldati varurahvakohtunik menetlusest möödunud aasta juunikuus, kui tekkis kahtlus, justkui osaleks ta kohtumenetluses erapooliku osapoolena.
Kaitsja: mõistlik menetlusaeg on juba ammu möödas
Tallinna Sadama eksjuhi Ain Kaljuranna kaitsja, vandeadvokaat Paul kerese sõnul ei olnud käimasolevas kohtuprotsessis võimalik saavutada mõistlikku menmetlusaega juba eelmisel, 2022 aastal.
«Protsessi restart ei muuda siin midagi paremuse poole,» ütles Keres Postimehele.
Tallinna Sadama protsessi süüaluste kaitsjad esitasid eelmisel aastal kohtule taotluse kriminaalasi lõpetada mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. «Ilmselt tuleb seda korrata,» ütles Keres.
Prokuratuur: kohtu otsus võib venitada kohtumenetlust vaid mõni päev
Tallinna Sadama kohtuprotsessi süüdistaja, riigiprokurör Denis Tšasovskihi sõnul näeb prokuratuur võimalust jätkata mõistliku kohtumenetlusega ka pärast Harju maakohtu tänast otsust.
«Prokuratuur on terve kohtumenetluse kestel teinud ettepanekuid kohtuistungite tulemuslikuks läbiviimiseks,» ütles Tšasovskih ja märkis, et kohtuotsuse ja selle jõustumiseni on võimalik jõuda mõistliku aja jooksul, kui kõik seni kohtumenetluses uuritud tõendid avaldatuks lugeda.
«Kehtiv menetluskord näeb sellist võimalust ette. Sel juhul tekiks menetluses viivitus vaid paari istungipäeva ulatuses. See aga eeldab poolte siirast huvi asjaga edasi minna,» lausus Tšasovskih.