/nginx/o/2023/04/04/15237256t1hc266.jpg)
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul oli esmaspäevane reis Vene okupatsioonist vabanenud Tšernihivisse emotsionaalselt üks raskemaid, vahendas ukrainlaste meediakanal Unian.
Zelenskõi sõnul oli reis Tšernihivisse emotsionaalselt üks raskemaid
Zelenskõi kinnitusel toimus Tšernihivis hommikul palju erinevaid üritusi ja läbirääkimisi.
Zelenskõi külastas koos Saksa asekantsleri Robert Habeckiga Kiievist põhjas asuvat Jahidne küla, et tähistada selle Vene vägede okupatsioonist vabastamise aastapäeva.
Varsti pärast sissetungi sundisid Vene väed 367 inimest ehk peaaegu kõik külaelanikud koolimaja 200 ruutmeetri suurusse keldrisse. Inimesi, kelle seas oli 18 kuu vanune imik, hoiti seal ligi kuu ja 11 neist suri.
«Külastasime tavalisest väikest Jahidne küla, mille Vene metsloomad muutsid eelmisel aastal maailma üheks suurimaks inimeste piinamise keskuseks. Vene sõdurid tegid külakooli komandopunkti ja vedasid kõik selle piirkonna elanikud kooli keldrisse. Eelmise aasta 3. märtsist kuni 30. märtsini hoidsid sissetungijad selle kooli keldris üle 300 inimese. Tavalise maakooli. Vanemad inimesed ja väga väikesed lapsed, naised ja mehed,» rääkis president.
Zelenskõi ütles, et külaelanikud, keda hoiti 27 päeva keldris, panid kirja surnute nimed, «et neid mitte unustada».
«Ja lapsed kirjutasid Ukraina hümni sõnu,» lisas president.
Ühe ellujäänu sõnul suri osa inimesi pisikeses keldris hapnikupuudusse. President märkis, et vanim naine oli 93-aastane ja noorim laps alla kuue kuu vana.
«Algul oli seal külm, kuid siis toodi inimesi juurde ja hapnikku ei jätkunud. Vanemad inimesed kaotasid hapnikupuuduse tõttu teadvuse, läksid peast segi ja surid,» meenutas 38-aastane Valeri Plgui.
Kiiev ja lääneriikide valitsused süüdistavad Vene vägesid arvukates sarnastes sõjakuritegudes.
Zelenskõi ütles, et Ukrainat ootavad ees rasked lahingud ja keerulised ajad, kuid need elatakse üle ja okupandid võetakse nende metsikuste eest vastutusele.
«Seda keldrit, seda koonduslaagrit, nagu ka kõiki teisi Venemaa kuritegusid inimeste ja inimsuse vastu, ei andesta me kunagi kurjale riigile. Ja mitte ainult meie. Kindlasti on seaduslik ja õiglane vastutus iga Ukraina pinnal toime pandud Venemaa kuriteo eest,» rõhutas president.
«Oleme selles täiemahulises sõjas koos oma riiki kaitsnud juba üle 400 päeva. Pärast põhjapiirkondade vabastamist suutsime Ukraina lipu tagastada paljudele linnadele. Meie Harkivi piirkonna küladele ja meie lõunaosale, mille seas Hersonile. Ees on veel pikk tee ja veel raskemad lahingud ning rasked ajad, aga meil on kogemus. Kogemus, mis võimaldab meil ukrainlastel võita ja võidelda. Kaitsta meie sisemist ühtsust ja aidata igaüht, kes võitleb lähedal või kaugel Ukraina eest, kes töötab Ukraina heaks, hoolitseb meie riigi eest,» rääkis Zelenskõi.