President Karis: Venemaa vägivald Ukrainas ulatub palju kaugemale laste küüditamisest

President Alar Karis Butša tippkohtumisel. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Vabariigi President Alar Karis ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kokku kutsutud Butša tippkohtumisel, mis käsitleb Venemaa vastutust kuritegude eest Ukrainas, et nii nagu sõjakuritegude ohvritel on nimed, nii on nimed ka kurjategijatel, kes tuleb vastutusele võtta. "Me ei saa tapetuid tagasi tuua, kuid oleme kohustatud seadma jalule õigluse ja andma lootust paljudele kannatuste ohvritele," ütles president Karis.

President Karis ütles oma sõnavõtus, et kui aasta tagasi ilmusid vabastatud Butšast esimesed pildid, oli maailm šokis. «Meid jahmatasid teated massihaudadest ja tänavalt leitud inimeste surnukehadest, mõnel oli käed selja taha seotud. See oli alles algus, kahjuks tuleb pidevalt uudiseid laastamistööst ja mõrvadest Mariupolist, Izjumist, Irpinist, Harkivist, Hersonist...,» kõneles president Karis. «Sõjakurjategijate tekitatud haavad jäävad ja ei parane enne, kui õiglus võidab. Me ei unusta kunagi seda kohutavat julmust.»

President Karise sõnul annavad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu määrused Putini ja Lvova-Belova vahistamiseks lootust õiglusele. «Määrus on märk karistamatuse vastu. See osutab Vene vägede ja nende volitatud isikute toime pandud sõjakuritegude tohutule ulatusele, mille eest kannab lõplikku vastutust Putin. Vahistamismäärus on alles Venemaa juhtide vastutusele võtmise protsessi algus nende metsikuste ja agressioonikuritegude eest,» ütles president Karis.

Eesti riigipea ütles oma sõnavõtus, et Venemaa on räigelt rikkunud rahvusvahelise korra aluspõhimõtteid, millesse me usume – ÜRO põhikirja, rahvusvahelist humanitaarõigust ja inimõigusi ning eirab jätkuvalt Peaassamblee üleskutseid agressiooni peatada.

President Karis juhtis tähelepanu, et Venemaa vägivald Ukrainas ulatub palju kaugemale laste küüditamisest ja Butšas toime pandud kuritegudest. «Teise maailmasõja ajal Nõukogude Liidu toime pandud metsikused jäid karistamata,» ütles Eesti riigipea. «Ainult karistamatuse kaotamine aitab selliste kuritegude kordumist ära hoida.»

Eesti riigipea juhtis tähelepanu, et Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul pole pädevust Ukraina agressioonikuritegude üle kohut mõista, seetõttu toetab Eesti Ukrainat nende püüdlustes ja keskendub rahvusvahelise eritribunali loomisele Ukrainas Venemaa poolt toime pandud agressioonikuritegude uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.

«Meie kohus on leida lahendus, mis ei lase Venemaa juhtkonnal peituda isikliku puutumatuse taha. Rahvusvahelise eritribunali loomine laialdase piirkonnaülese ÜRO osalusega annaks sellele vajaliku legitiimsuse,» kõneles president Karis. «Me teame oma ajaloost, mis on agressioon, ja mõistame, miks peame jääma ühtseks, et tagada vastutus agressioonikuriteo eest.»

Eesti ühines hübriidistungina toimunud tippkohtumise lõpus vastu võetud deklaratsiooniga, millega mõistetakse hukka Ukraina territooriumil toime pandud kõige raskemad rahvusvahelised kuriteod ja mis rõhutab vajadust tagada Ukraina territooriumil toime pandud kuritegude laiaulatuslik, õiglane ja sõltumatu uurimine.