Sisuturundus

Miks on halb, kui tühjad patareid ja vana nutitelefon satuvad olmeprügi hulka?

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse SA 2020. aastal valminud uuringu järgi on meie segaolmejäätmetest ligi üks protsent ehk mitu tuhat tonni elektroonikaromusid ja muid ohtlikke jäätmeid. Kuigi oleme uue seadme ostmisel ka käitluskulud kinni maksnud, jõuavad probleemsed tooted ikkagi tavaprügi hulka. Miks?

Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna jäätmete peaspetsialist Rain Päären nendib, et elektri- ja elektroonikatooted ning akud on probleemtooted, mille jäätmed võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu. „Sellised jäätmed lagunevad looduses väga kaua ja neist võib erituda keskkonda ohtlikke aineid. Näiteks akudes leidub pliid, elavhõbedat ja kaadmiumi. Samas saaks neid materjale väga edukalt uuesti kasutusse võtta, seega ei ole selliste jäätmete koht kindlasti looduses ega prügikastis olmejäätmete hulgas.“

Probleemtoodetele kehtib laiendatud tootjavastutus. See tähendab, et ettevõtjad, kes neid tooteid maale toovad või kohapeal valmistavad ja müüvad, vastutavad toote eest alates selle valmistamisest ja/või turule laskmisest kuni jäätmeteks muutumiseni, samuti jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. Kohustuste täitmiseks on rajatud üle-eestiline kogumisvõrgustik – jäätmejaamad, jäätmekäitlejate kogumispunktid, kogumiskastid kauplustes jne.

„Tarbijal on sellistest jäätmetest tasuta vabanemiseks päris palju võimalusi, ent kahjuks sageli seda kas ei teata või on probleem meie harjumustes või väheses keskkonnateadlikkuses,“ räägib Päären. „Tegelikult oleme tarbijana selle kõik juba kinni maksnud. Poest uut seadet või akusid/patareisid ostes on toote hinna sees kogumise ja käitlemise kulud, aga ikkagi satuvad need olmejäätmete hulka või isegi keskkonda. Tõsi küll, loodusesse jõuavad jäätmed enamasti lihtsalt inimeste hoolimatusest.“

Mida valmistatakse kõlbmatuks muutunud elektroonikast?

Elektroonikaromudest saab eraldada eri materjale, nagu metalle, plasti, klaasi, lisaks sisaldavad need mitmeid väärismetalle. „Elektroonikaromude käitlemine sõltub seadmest. Üldiselt demonteeritakse eri materjalid käsitsi. Külmikutel tuleb vastavate masinatega eemaldada külmaaine. Edasi materjalid purustatakse ja suunatakse ringlusse, energiakasutusse ja mingi osa ladestatakse prügilas,“ selgitab ekspert.

Eestis töödeldakse ümber ainult pliiakusid ja seda teeb AS Ecometal. Muud akud ja patareid sorditakse ning viiakse töötlemiseks Eestist välja, peamiselt Poola, sest meie kogused on nii väikesed, et siia pole mõtet selleks eraldi tehast rajada. Tavalistelt leelispatareidelt eemaldatakse metallist kest ja sees olevast mustast massist eraldatakse mikroelemente, näiteks tsinki ja mangaani. Akudest eraldatakse samuti erinevaid materjale ja metalle vastavalt akude keemilisele koostisele. „Kuna metalli on maapinnas piiratud koguses ja kaevandamisega kaasneb väga suur keskkonna saastamine, on oluline, et suudame võimalikult palju jäätmetest ringlusse võtta,“ rõhutab Päären.

Enamasti satub olmejäätmete hulka väikeelektroonika

Igal Eesti perel on mõni vana kasutu mobiiltelefon, mille osadest saaks tegelikult valmistada uusi tooteid. Ent Pääreni sõnul ei ole sellest midagi hullu, sest kodus ei võta need eriti ruumi ning varem või hiljem saab need õigesse kohta ära anda. Sortimisuuringu tulemusena selgus, et enamus Eesti inimeste olmejäätmetesse sattuvatest elektroonikaromudest on just väikeelektroonika – elektroonilised mänguasjad, väikesed IT-seadmed, köögiseadmed jne.

„Kahjuks on meil endiselt suur probleem keskkonnateadlikkusega – inimesed ei tea, mida oma elektroonikajäätmetega peale hakata. Üks tootjavastutuse kohustustest on teavituskampaaniate korraldamine, et selliste jäätmete koht ei ole prügikastis ega looduses ja need saab tasuta ära anda. Loodame, et neid reklaame ikka märgatakse,“ kõneleb Päären. „Kindlasti tuleks keskkonnateadlikkuse parandamisega tegeleda juba lasteaias ja koolides. See on kindlasti mõjusam ning odavam, kui asuda muutma täiskasvanute harjumusi. Enne uue elektroonikaseadme soetamist tasub rahulikult läbi mõelda, kas toodet ikka tegelikult on vaja. Kui tõesti on, võib mõelda ka rentimisele, laenamisele või kasutatud toote ostule.“

Kuhu saab viia vanad elektroonikaseadmed ja patareid?

* Vanu akusid ja patareisid saab ära anda kauplusesse, kus akusid ja patareisid müüakse.

* Väikeelektroonikat, mille ükski väline mõõt ei ületa 25 cm, saab ära anda suuremates kauplustes (üle 400 m²).

* Kui ostad uue elektroonikaseadme, on õigus sama liiki ja sama otstarvet täitev vana seade kauplusele tasuta tagastada.

* Suuremaid elektroonikajäätmeid saab ära anda vastavates kogumispunktides: www.kuhuviia.ee. Kõik need kogumispunktid on tasuta.

* Kui vana seade on töökorras, suuna see võimalusel korduskasutusse, näiteks vii uuskasutuskeskusesse, paku tuttavale või lisa kuulutus sotsiaalmeediasse.