ANALÜÜS ⟩ Koalitsiooniläbirääkijad vaidlevad abielu ja Vene kodanike häälte üle

Koalitsioonikõnelused on jõudnud nende küsimuste juurde, mis ei nõua riigieelarvelt midagi, aga tekitavad muidu vastuolusid ja emotsioone. Foto: Tairo Lutter

Peaminister Kaja Kallas ütles üleeile, et kooseluseaduse rakendusaktideks on hääled koos, abieluvõrdsuse jaoks riigikogus hääli ei ole. Meie toetame abieluvõrdsust, vastasid sotsid ja Eesti 200.

Rahateemade kõrval (mida üldse ja kuidas on võimalik ära teha) on koalitsiooniläbirääkijad jõudmas ka nende küsimuste juurde, mis ei nõua riigieelarvelt midagi, aga tekitavad muidu vastuolusid ja emotsioone. Kaks enim tähelepanu saanud neist on dilemma, kas ära teha kooseluseaduse rakendusaktid või astuda abieluvõrdsuse poole – sisuliselt perekonnaseaduse esimese paragrahvi «Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel» muutmine. Ja teise keerulise asjana küsimus, mida teha Venemaa kodanike hääleõigusega Eesti kohalikel valimistel.

Ühtegi kokkulepet kolme erakonna vahel pole, aga on juba natuke arutatud. Eilsel kõnelustepäeval kooseluseaduse-abieluvõrdsuse asja. Üleeile õhtul Vene kodanike hääleõigust. Kolme partei positsioonid on suhteliselt selged. Reformierakond soovib kooseluseaduse rakendusakte, aga mitte abieluvõrdsust. Sotside programmis on sees nii rakendusaktid kui abieluvõrdsus. Eesti 200 räägib abieluvõrdsusest, eeldatavasti toetavad siis ka rakendusakte. Vene kodanike osas on ühel pool Reformierakond ja Eesti 200 – tahavad Vene kodanike hääleõiguse peatamist – ja teisel pool sotsid, kes on vastu.