/nginx/o/2023/03/29/15225496t1h8e96.jpg)
Eesti inimesed armastavad loodust, on üsna keskkonnateadlikud ning oskavad üldiselt prügi liigiti sorteerida. „Väga paljud tajuvad toodete ülepakendamise probleemi, ent paraku on tarbija jaoks keskkonnamoment ostueelistuses enamasti tagaplaanil,“ nendib Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist Aleksandr Taraskin.
„Aina enam räägitakse sellest, kui palju kogume aastas plastpakendeid, klaastaarat või vanametalli, ent reaalsuses on palju olulisem see, kui palju tekitame jäätmeid. Pakendid on endiselt väga suur probleem, sest enamasti on nende disain turunduslik ning loodud nautimiseks. Alguses kaubaalus, siis pappkast, selle sees karp, toode omakorda kilekotis või plastist pehmenduse sees ning sellele on lisatud paberile prinditud juhend,“ loetleb Taraskin. „Aga mis saab sellest pakendist minuti pärast? Prügi.“
Samas on tema sõnul positiivne, et Euroopa Liidus pööratakse jäätmekäitlusele ja taaskasutusele väga palju tähelepanu ning tootjad on selgelt suundumas keskkonnasõbralike ja taaskasutatavate pakendite poole. Monomaterjali töötlemine on enamasti lihtne – seda saab uuesti kasutada mõne muu toote valmistamisel. Keerulisem on aga mitmest erinevast materjalist pakenditega, sest sageli on nende taaskasutus võimatu või kallim kui toota pakend uuest materjalist.
Taraskin lisab, et sageli jäävadki taaskasutusprojektid raha taha, sest igal ettevõttel pole endal võimalust vastavat tehnoloogiat soetada ning nad ei tea ka, kelle poole pöörduda. „Kui ühel ettevõttel tekib palju prügi ja teisel on tehnoloogia, võiksid nad ju koostööd teha. Sellisest koostööst hakati rohkem rääkima alles mõni aasta tagasi ja selgus, et häid võimalusi erinevate materjalide töötlemiseks on ka naaberriikides. Samas on keeruline saata jäätmeid ühest riigist teise ning lubamatu saata seda Euroopa Liidust välja. Lihtne oleks ju koguda Eestis plastpudelid kokku ja saata Soome käitlusele, aga ei saa. Põhjus on ilmselge: see ei motiveeriks meid vähem tootma ja tarbima. Kahjuks on tarbija jaoks keskkonnamoment ostueelistuses enamasti tagaplaanil.“
Kui kogu ahel ehk tarbijad, disainerid, insenerid ja tootjad teaksid pakendikäitlemisest rohkem ning teeksid oma otsuseid keskkonnast lähtuvalt, oleks prügiprobleem tunduvalt väiksem. Seega on tähtis, et iga inimene oma käitumisega panustaks ning ostuharjumusi veidi keskkonnateadlikumaks muudaks, sest praegu jõuab töötlemisse ja taaskasutusse endiselt liiga vähe pakendeid. Keskmiselt tekkis aastatel 2010–2020 ühe Eesti elaniku kohta umbes 159 kg pakendijäätmeid aastas. Liigiti tekib kõige enam paber- ja kartongpakendijäätmeid ning plastpakendijäätmeid, järgnevad klaas-, metall- ja puitpakendijäätmed. 2019.-2020. aastal püsis plastpakendijäätmete ringlussevõtu määr 41 protsendi juures.
Lagunev bioplast ei päästa kahjuks maailma
Siiski tehti Taraskini sõnul hiljuti suur edusamm, kui keelati ühekordsed plastpakendid. Aina enam räägitakse ka biolagunevast materjalist. „Samas ei lagune ühekordne plast piisavalt kiirelt, nii et tegelikult ei soovitata enam ka biolagunevat materjali, mis võib pinnasesse või merre sattudes seal kaua lagunedes omajagu kurja teha. Jäätmekäitlusest räägitakse palju, aga ikkagi toodame kogu aeg lakkamatult keskkonnale kahjulikke materjale edasi ega oma selget plaani, mis saab 10, 20 või 50 aasta pärast.“
Plast on orgaaniline materjal, mis põleb hästi, ja tihti arvatakse, et tegemist on hea energiaallikaga. Tegelikult on plaste väga erinevaid, need koosnevad erinevatest keemilistest ühenditest ning on eri omadustega – mõni peab vastu kuumutamisele, mõni külmale, mõni ei sobi toidu pakendamiseks, mõni sobib. Plastid sisaldavad mürke, mis põledes eralduvad ega mõju elusorganismidele hästi. Hiljuti valmis Euroopas ülikoolide koostöös uuring, kust ilmnes, et prügi põletamise kasu ei ole suurem ning pikemas perspektiivis võidame rohkem ringmajandusest.
Plasti taaskasutamise muudab aga keeruliseks see, et plastil on väga palju liike ning neid materjale ei saa lõpmatuseni töödelda. Mida kõvema struktuuriga on plast, seda rohkem on selles lisaaineid ning seda väiksem on võimalus selle taaskasutuseks. Küll aga saab taaskasutada pehmemat plasti, näiteks PET-pudelitest tehakse kiudusid, mida kasutada rõivatööstuses. Selge on see, et prügimägi peaks olema viimane koht, kuhu prügi satub.
Mida mugavamaks teha pakendite kogumine, seda paremini see õnnestub
Tihti peetakse jäätmemajandust riigi probleemiks ning oodatakse sealt otsuseid ja vastuseid. Mida saab riik jäätmekäitluses ära teha? Taraskini sõnul on Eestis võtnud selles teemas võtmerolli kohalikud omavalitsused, kes suhtlevad ettevõtete, kogukondade, ürituste korraldajate ja riigiga, et inimesed tegeleksid rohkem pakendite kogumise ja taaskasutusega. „Mida rohkem integreerime oma ellu taaskasutuse ja tarbimise vähendamise teemasid, seda parem meie elu on. Peame mõistma, et ressursid siin maakeral on piiratud,“ nendib ta.
Eesti kohalikud omavalitsused on tema sõnul väga tublid, ent neil ei jagu kahjuks piisavaid vastava ala spetsialiste. „Kohalikud omavalitsused peavad tegelema avalike ruumide planeerimisega, näiteks kuhu paigutada prügikastid ja pakendikogumiskastid – see kõik tuleb organiseerida jäätmekäitluse infrastruktuuri ning korralikult projekteerida. Statistika näitab, et kohtades, kus on pakendikogumine, tekib vähem jäätmeid. Seega on oluline nii toote- kui ka arhitektuuriline disain, mis peaks olema inspireeritud tarbijatest, tootjatest ja pakendikäitlejatest. Ringmajandus hõlmab meie elu igas valdkonnas.“
Aina populaarsemaks muutub ka tootjavastutuse printsiibi rõhutamine. See on põhimõte, mille kohaselt vastutab tootja toote eest alates selle valmistamisest kuni hetkeni, mil tootest tekkinud jäätmed on lakanud olemast jäätmed. Eelkõige tähendab see, et tootja vastutab toodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja käitlemise eest ning kannab sellega seotud kulud. Samas ei ole kuskil öeldud, et tarbija oleks vabastatud jäätmete kogumisest – meil kõigil on endiselt keskkonnakaitsekohustus.
Loe lähemalt pakendijäätmete tekkest ja taaskasutusest: keskkonnaportaal.ee
/nginx/o/2023/03/29/15226376t1ha44b.jpg)