Enne 14. märtsi ta tavaliselt tuli ning pani lauale kas trükimasinal trükitud või isikupärase käekirjaga täidetud paberilehe. «See ei pea emakeelepäeval ilmuma,» ei käinud ta peale, sest tema keelejutud ei olnud tähtpäevalised, vaid pikema aja jooksul kogunenud tähelepanekud eesti keele hoolimatust kohtlemisest, aga ka rõõmsatest leidudest.
Tellijale
Ivi Drikkit: esimest korda ilma Heljuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.