Kohus: palgaläbirääkimisi võib pidada ka väiksema ametiühinguga

Õdede Liidu president Anneli Kannus ja riiklik lepitaja Meelis Virkebau. Foto: Mihkel Maripuu kollaaž

Harju maakohus pidas oma eilse otsusega õiguspäraseks riikliku lepitaja tegutsemist, mis lõpetas õdede liidu töötüli tööandjatega ilma soovitud palgatõusuta, sest kohtu hinnangul ei tule palgakõnelustesse kaasata kõiki ametiühinguid.

Kohtu hinnangul ei tule selleks pidada ka mitmeid läbirääkimisi.

Kaks kevadet tagasi sai riikliku lepitaja juures alguse järjekordne töötüli, kui õdede liit oli jäänud kõrvale tervishoiutöötajate palgakõnelustest, kus lepiti kokku 2023. aasta aprillini kehtivad palgamiinimumid. Oma nõudmised esitas kutseliit küll juba aasta enne läbirääkimiste algust, kuid neid peeti liiga kõrgeks, ütlesid mitmed toona asjaga seotud võtmeisikud.

«Pingutati kõvasti, et me koos teistega laua taha ei istuks,» mainis õdede liidu juht Anneli Kannus. Ta lisas, et kuigi üle 3600 liikmega kutseliitu ei oleks justkui pidanud eirata saama, ometi nii läks – palgalepe sõlmiti õdede liidu seljataga. Õdesid esindas ühistel kõnelustel tagasihoidlikumate nõudmistega tervishoiutöötajate kutseliit. «Ent sinna kuulub kolm korda vähem õdesid kui meie organisatsiooni,» märkis Kannus.