Haridusministeerium veel ei tea, kas juristieksam on hea või halb

Lahkuv haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Foto: Konstantin Sednev/Postimees Grupp

Riigikohtu esimees Villu Kõve leiab, et üks samm õigushariduse õppe probleemide lahendusele lähemale oleks juristieksam. Kui rahandusministeerium, siseministeerium ja ka õiguskantsler on selle idee vastu, siis haridus- ja teadusministeerium ei ole veel oma seisukohta kujundanud.

«Haridus- ja teadusministeerium alles kujundab seisukohta ning on palunud justiitsministeeriumi kõnealusele eelnõule vastamisel ajapikendust,» vastas haridus- ja teadusministeerium. «Peame oluliseks pöörata tähelepanu õiguskõrgharidusõppe kvaliteediküsimusele laiemalt, kui üksnes juristieksami korraldamine, ning lahenduste otsimisel arutelu ülikoolidega,» lisas ministeerium.  

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis seadustaks riikliku juristieksami. Eksami läbimist hakataks nõudma kohtus esindajalt, kes ei ole advokaat. Ühtlasi näeb eelnõu ette pankrotihaldurite ja kohtutäiturite haridusnõude tõstmist bakalaureusekraadilt õigusteaduse magistrikraadile.

Samuti peaksid tulevikus eksami tegema kõik kohtuniku, kohtunõuniku, vandeadvokaadi, vandeadvokaadi abi, prokuröri, notari, notari asendaja, kohtutäituri, kohtutäituri abi ja pankrotihalduri töökoha soovijad. Uus nõue ei mõjutaks siiski kehtivaid esinduserisusi – näiteks töötajaid või ametnikke, kes esindavad kohtus oma tööandjat.

Eelnõu näeb ette kolmeaastase üleminekuaja juristieksami nõude kehtestamisel. Õiguskindluse põhimõtte kohaselt ei seata juristieksami nõuet neile, kes on enne üleminekuaja lõppu astunud reguleeritud õigusametisse, isegi siis, kui nad pärast üleminekuaega liiguvad ühest õigusametist teise või teevad töös pausi.

Riiklik juristieksam oleks kirjalik eestikeelne kaasuste lahendamine.