/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/12/17/12817782t1hffb4.jpg)
Võrreldes 2021. aastaga on kasvanud nende hulk, kes viivad pandimärgita klaaspurgid ja -pudelid kodu juures asuvasse konteinerisse, selgub Norstati uuringust.
Uuring: klaaspakendite eraldi sorteerijate hulk kasvab
Eesti Pakendiringluse tellimusel tehtud küsitlusega uuriti inimeste valmidust sortida muudest pakendijäätmetest eraldi pandimärgita pudeleid ja purke. Pakendiringluse juhi Alder Harkmanni sõnul on tehtud palju teavitustööd klaaspudelite ja -purkide eraldi kogumise vajalikkuse kohta, sest klaas on lõputult ümbertöödeldav materjal.
«Veidi rohkem kui aasta on möödunud eelmisest samasisulisest küsitlusest ning hea meel on tõdeda, et kahe protsendi võrra vähenes nende inimeste hulk, kes ütlesid kindla ei klaasi eraldi kogumisele,» ütles Harkmann. «Rõõmu teevad numbrid pealinnas, kus kolm protsenti senistest mittesortijatest on asunud klaasi eraldi koguma. Kuna oleme teinud tugevat tööd korteriühistutega, et jäätmemajades oleksid eraldi ka klaasi kogumise konteinerid, siis juurde ongi tulnud just kodu juures asuva klaasikonteineri kasutajaid.»
Harkmann nentis, et korteriühistutele on pakutud võimalust tellida klaasikonteiner väga soodsalt ning nagu uuringust näha, on see juba mõju avaldamas.
«Ühtlasi on klaasikonteiner ka võit olmeprügi arvelt, kuna nii ei satu suuremahuline ja raske klaaspakend olmejäätmete konteinerisse ning seda tuleb harvem tühjendada,» tõi Harkmann välja. «Lisaks oma teenuste pakkumisele korteriühistutele paigaldame sel kevadel avalikesse jäätmete kogumiskohtadesse 50 klaasikonteinerit, proovides tasakaalustada olemasolevat nõudlust ja pakkumist.»
Omnibuss-uuring kaasas tuhat elanikku Eestis. Uuringu valim oli esinduslik nii vanuse, soo, rahvuse kui ka regioonide lõikes. Uuringust selgus, et 34 protsenti inimesi viib pandita klaaspakendid avalikku pakendipunkti, 44 protsenti kodu juures asuvasse konteinerisse ning 22 protsenti ei pea vajalikuks klaaspakendeid eraldi sorteerida. Aastal 2021 oli klaaspakendi mittesorteerijate hulk kahe protsendi võrra suurem ehk 24 protsenti.
Praegustest klaaspakendi mittesorteerijatest avaldas aga 68 protsenti valmisolekut seda teha, kui pudeleid ja purke saaks viia kodu juures olevasse konteinerisse. 12 protsenti ei teeks seda ka kodu juures ning 20 protsenti ei osanud öelda.
Klaas on kõige jätkusuutlikum pakendimaterjal, mis on ainulaadne, kuna seda saab korduvalt ja pea lõputult taaskasutada, ilma et kvaliteet halveneks. See tähendab, et kõik klaaspurgid ja -pakendid, mis kodus eraldi koguda ja klaasikonteinerisse viia, lähevad uute klaastoodete valmistamiseks.