Rahumägi politseijuhtide skandaalist: prokuratuur, te tulistate oma parimaid mehi

Ettevõtja Jaanus Rahumägi (RE). Foto: Mihkel Maripuu

Ettevõtja ja sisejulgeolekuvaldkonnas aastaid tegutsenud Jaanus Rahumägi (RE) kommenteeris ühismeedias politseijuhtide skandaali kui «erakordset käkki», mis on Eesti turvalisusele ja julgeolekule kokku keeratud.

«Prokuratuur, te tulistate oma parimaid mehi. Eesti turvalisusele ja julgeolekule on kokku keeratud erakordne käkk. Kui vahistatakse ühiskonnas lugupeetud ja tegev politseijuht, koos mitme teise kõrge politseinikuga, algatatakse kriminaalasi, otsitakse läbi ja kuulatakse üle, pole see kindlasti enam lihtsalt juriidiline vaidlus. Või kellegi «kõvatamine» või «jõu näitamine»», kommenteeris Rahumägi. «See on palju olulisem sündmus, millel on riigi julgeolekule ja turvalisusele karmid järelmõjud. Mõjud asjaga seotud politsei organisatsioonidele, prokuratuurile, poliitikale riigikogus, rahva turvatundele ja riigi julgeolekule tervikuna.»

Nii Eesti Politseis kui ka siseministeeriumis nõunikuna töötanud Rahumägi jaoks on õhus endiselt väga palju küsimusi skandaali ajastuse kohta.

«Sellest tulenevalt on asjakohane küsimus: kes otsustas skandaali plahvatama panna just nüüd, kui käib Ukraina sõda, vene äärmuslased koondavad ridu, Eestil ei ole parlamenti, valitsust, nn kapo komisjoni, põhiseaduskomisjoni, õiguskomisjoni ega pädevat siseministrit ega justiitsministrit, mis annaks tasakaalustuse ja põhiseadusliku järelevalve kogu protsessile,» märkis Rahumägi.

Ta jätkas küsimustega: «Miks vaidlus 400 euro pärast kuus muutus nii tuliseks just siis, kui riigi põhiseaduslikud institutsioonid on teovõimetud või kõige nõrgemas positsioonis? Kui politseijuhid ja paljud teised politseis ja kaitsepolitseis võtmepositsioonidel inimesed just lahkuvad ja uued pole veel sisse elanud? Kui seni vaieldi 400 euro pärast väidetavalt kolm aastat, siis kas poleks suudetud veel vaielda paar kuud, et enne, kui Eesti julgeoleku peamisi sambaid, politseid ja kaitsepolitseid, raputama minna?»

«Mainekahju saavad mõlemad,» sedastas Rahumägi. «Või kas poleks olnud mõistlikum vaielda sellel teemal näiteks halduskohtus, kuni riigikohtuni välja, kus oleks saabunud õigusselgus. Näiteks, kui Erik Heldna läks möödunud suvel vormistama oma pensionit, oleks palutud vastavate õiguslike argumentidega sotsiaalametil sellest keelduda, peale mida oleks Heldna pöördunud kohtusse ja kohtus teema selgeks vaielnud. Ilma ühiskonnas hirmu tekitamata. Ameteid ja inimesi omavahel tülli ajamata, rahvast hirmutamata, skandaali tekitamata. Võimalusi oleks olnud teisigi.»

«Arvestades, et läbi kriminaalmenetluse asja lahendades on võimalik otsene rahaline kahju seotud inimestele loetav miljonites eurodes, võib oletada, et okas, mis sellest inimestele, kes on riiki ja rahvast oma parimas teeninud, hinge jääb, on samas suurusjärgus,» märkis Rahumägi.

«On veel üks ajakirjanduses kõlama jäänud teema, mis vajaks täpsustavat küsimust: Väidetavalt Elmar Vaherit «hoiatati». Mille eest? Kes hoiatas? Kui on juriidiline vaidlus, siis pole millegi eest hoiatada. Kui on hoiatus, siis tavaliselt hirmutamise eesmärgil, mingi karistava tagajärjega,» sõnas Rahumägi. «Vene pätid hoiatasid 90ndatel hirmutegudega ja kui hoiatusi kuulda ei võetud pandi kontor põlema või anti räigelt peksa. Kes hoiatab karistusega täna Eesti politsei juhti? Kas šantaaži oht võib ähvardada ka uut, oluliselt pehmemat politseijuhti? Kui politseidirektor ei juhi politseid, kes juhib Eesti politseid?»

Rahumägi sõnul peab peagi kokku tulev riigikogu koosseis oluliselt parandama põhiseadusliku järelevalve positsioone.

«Kokkuvõttes poleks kunagi arvanud, et Eesti riik võib oma tänases arengustaadiumis leida end olukorrast, kus keegi eriti kitsa silmaringiga, erakordselt madala ühiskonna- ja julgeolekutunnetusega prokurör suudab kokku keerata sellise supi, mida hakatakse helpima nii riigikogus, valitsuses, kohtusüsteemis kui ühiskonnas tervikuna. Või oli kellegi isiklik viha süsteemis palju suurem, kui armastus riigi ja rahva vastu?» lõpetas Rahumägi.