GALERII ⟩ Maarjamäel mälestati märtsiküüditamise ohvreid

Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali juures mälestati täna pärastlõunal 74 aasta taguse märtsiküüditamise ohvreid.

Kell 16 alanud tseremoonial esinesid sõnavõtuga peaminister Kaja Kallas (RE), riigikogu esimees Jüri Ratas (KE), justiitsminister Lea Danilson-Järg (Isamaa), diplomaatilise korpuse vanem Poola suursaadik Grzegorz Kozłowski ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste.

Ratas: valus on mõelda, et sellised sündmused leiavad aset ka 21. sajandil

Maarjamäe memoriaali juures mälestati märtsiküüditamise ohvreid. Foto: Madis Veltman

Riigikogu esimees Jüri Ratas ütles märtsiküüditamise mälestustseremoonial, et küüditamisohvrite mälestuste hoidmine ja tulevastele põlvedele edasikandmine on meie moraalne kohus.

Ratase sõnul meenutatakse tänasel märtsiküüditamise 74. aastapäeval Eesti ajaloo üht kõige tumedamat perioodi, mis tekitab siiani hinges ängi ja valu. «Sel 25. märtsi varahommikul alustasid Nõukogude repressiivorganid tegevust, mis tähendas tuhandetele Eesti perekondadele valusa ja pika teekonna algust, kui Eestimaa kodudest viidi väevõimuga külmale maale üle 20 000 süütu inimese,» ütles ta.

Ratase sõnul avaldame tänasel mälestuspäeval austust kõigile neile, keda on puudutanud Nõukogude okupatsiooni terror. «Me mäletame lapsi, kes lahutati oma vanematest, ja me mäletame vanemaid, kes lahutati oma lastest. Me mäletame neid, kes varisesid ebainimlike olude tõttu surma rüppe ja maeti Siberi võõrasse mulda, aga ka neid, kel oli õnn tagasi pöörduda. Meie moraalne kohus on küüditamisohvrite mälestuste hoidmine ja edasikandmine tulevastele põlvedele,» kinnitas ta.

Samas märkis ta, et võitlus vabaduse ja õigluse eest ei ole kunagi tõeliselt lõppenud ning sarnaselt Eestiga on okupatsiooniterrori jõhkrust tundnud mitmed teised rahvad. «Eriti valus on mõelda, et sellised kohutavad sündmused leiavad aset veel 21. sajandil, kui Ukraina sõja valguses oleme tunnistajateks, kuidas agressorriik viib sunniviisiliselt Venemaa territooriumile rahulikke Ukraina elanikke, kelle hulgas on järjekordselt palju süütuid lapsi,» ütles Ratas.

Mälestuspalvuse pidas ka Tallinna praost Jaak Aus. Esitamisele tuli Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe korraldatud kooliõpilaste kirjakonkursi «Kiri küüditatutele» võidutöö.

Riigikogu esimees ja peaminister asetasid ühispärja «Eesti rahvalt». Lisaks asetasid pärjad Tallinna linn, diplomaatiline korpus, Eesti Memento Liit ja Eesti Mälu Instituut.

Muusikalised vahepalad esitasid Rute ja Ruslan Trochynsky.

Mälestusürituse korraldasid justiitsministeerium, Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut, Eesti Memento Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit ning okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu.

1949. aasta 25. märtsist 28. märtsini küüditati üle 20 000 süütu Eesti inimese (2,22% rahvastikust) Venemaa asupaikadesse. Balti riikidest saadeti Siberisse kokku üle 90 000 inimese, nende seas palju lapsi ja vanureid.