/nginx/o/2023/03/26/15220741t1hce1a.jpg)
Ülikooli suurim häda on personalipoliitika, leiab riigikohtu esimees Villu Kõve mõne aja taguses videos, mis Tartu Ülikooli rektorikandidaatide debati eel ilmus ajakirja Juura sotsiaalmeedia leheküljel ja milles ta muu hulgas räägib riikliku juristieksami sisseseadmise vajadusest.
Justiitsministeeriumi juuraeksami eelnõu on mõni ministeerium juba kooskõlastuseta jätnud.
«Kõik hakkab pihta sealt, et mis selle hariduse eesmärk on: mida me ootame õigushariduse puhul,» lausus Kõve seitse kuud tagasi avaldatud videos. «Läbi sajandite on õigusharidus olnud eliitharidus. Neil, kes selle omandasid, oli teatud kvaliteedimärk küljes. See tagas töö ja see tagas sissetuleku, selle tagamiseks olid aga eeldused olemas. Nüüd oleme lati alla lasknud ja viskleme nendes hädades.»
Tema sõnul soovitakse, et võimalikult paljud saaks Eestis odavalt õppida ning et liiga palju tudengeid ülikoolist välja ei kukuks.
«See kõik viib meid sinna, et haridus ongi alla käinud, nagu näitavad ka tulemused. See ei ole ainult Eestile omane, vaid ülemaailmne mure,» rõhutas Kõve. «Üle maailma on käimas hariduse devalveerimine, soov viia see massidesse, mis on ühtpidi muidugi mõistetav. Levib tahtmatus, suutmatus või soovimatus välja öelda, et see ei ole kõigile jõukohane. Ma olen näinud inimesi, kelle puhul tekib küsimus, kuidas on nad jõudnud teisele kursusele. See latt on tõesti alla lastud.»
Kõige suurema probleemina näeb Kõve personalipoliitikat. «Õpetavad inimesed n-ö tänavalt! «Tule, õpeta midagi, sa oled advokaadibüroost, sa oled kohtunik...» On jõutud sinnamaani, et üldse ükskõik keda leida, ja lisaks puudub ülikoolides süstemaatiline õppekavadega tegelemine.»
Ühe õppejõu ettevalmistamine on kümneaastane protsess, kuid Kõve sõnul praegu sellega ei tegeleta ega ole ka mingisugust motivatsioonipaketti noortele. «Me tahame, et õpetaks helgemad pead, mitte aga inimesed, keda me ei taha isegi õppimas näha seal. See on täiesti surnud ring, nii meil kui ka näiteks ITs. Rahastamise suurendamine seda probleemi ei lahenda,» rääkis Kõve.
Kõve sõnul valitsevad õigushariduse vaidlustes eri arusaamad. «Me ei saa lasta latti nii madalale, et paneme paar kursust juurat läbinud inimesed kusagile ametisse. Ma olen natukene pettunud Tartu ülikoolis. Ma olen nii palju vaeva näinud, et ülikool ise tunnistaks, et midagi on valesti. Aga tundub, et võimetus seda tunnistada on niivõrd suur.»
Tartu ülikooli riigiõiguse kaasprofessor Paloma Krõõt Tupay kommenteeris Kõve arvamust sotsiaalmeedias. «Hea Villu! Kuna jutt käib otseselt ka minust, kes ma olen ülikooli personali üheks rakukeseks, siis luban endale repliigi korras vastata, et pea kõigega, mida riigikohtu esimees ütleb, võib ju nõustuda. Kuid mis põhjusel jõuad järeldusele, et (Tartu) ülikool ei tunnusta probleemi olemasolu? On selleks puhtalt asjaolu, et õigusteaduskond ei toeta riigikohtu ettepanekut ravida juuraõppe probleeme täiendava, ressurssimahuka (ja tudengite jaoks kalli) eksami loomisega, millel puuduks seos hõredaks kulunud õppetegevusega?» kirjutas Tupay.
Ta lisas, et on kurb näha, et riigikohus on kuulutanud patuoinaks Tartu ülikooli õigusteaduskonna, kus samas ju ka riigikohtunikud ise loenguid peavad. «Usun, et kui ühiste jõududega katsuksime nii ühiskondlikul kui ka poliitilisel tasandil pöörata tähelepanu juuraõppega seotud probleemidele, oleks meie hääl tugevam ja veenvam, kui ta seda praegu on,» märkis Tupay.
Kõve omakorda vastas Tupayle, et tema kahetunnisest vestlusest on kümme minutit välja rebitud, ning et tema kriitika, et süsteemi ei ole õnnestunud muuta, käis sama palju ka ta enda kohta. «Tegelikult ei ole küsimus selles, et eraldi võetuna õpetaksid kõik kuidagi halvasti oma aineid, kuid 1+1+1 ei anna kahjuks kolme, vaid paremal juhul 1,5,» kirjutas Kõve. «Meie algne pingutus oli ju, et õigusteaduskond tuleb kaasa tööandjate pöördumisega – istume maha ja räägime asjad konstruktiivselt läbi. Selle asemel et avalikkuse ees tülitsema hakata, nagu juristidele kahjuks omane.»
Riigikohtu esimehe sõnul on ta sel teemal mitu korda rääkinud õigusteaduskonna direktoriga ning neilt kohtumistel on talle jäänud mulje, et aetakse üht asja. «Hea tahte märgina võtsime riigikohtu analüüsist välja ülikooli tegemisi enim kritiseerivad osad, terved teemad,» lausus Kõve. «Kuid siis tuli õigusteaduskond ikkagi välja rünnakutega nii õigushariduse jutu kui ka juristieksami vastu. Risti vastu varem räägituga... On ütlemata kahju, kui taas kord tapetakse ära hea initsiatiiv, mida justiitsministeerium on kahjuks küll saamatult kommunikeerinud ja ilmselt ka nõrgalt kirja pannud. Mina olen alati valmis rääkima asjad sirgeks, kuid tajun mitme õigusteaduskonna kolleegi poolt nii suurt solvumist, et see justkui pole võimalik. Kõike võetakse isiklikult, kõike... Ütlemata kurb. Juristieksam ei ole võluvits, vaid üks klots suurest pildist.»
Riigikohtu esimees märkis, et ettepanekute vastu on olnud mitte ainult ülikool, vaid ka haridus- ja teadusministeerium. «Kui õigusteaduskonnas tekiks valmisolek uuesti rääkima hakata, on valmisolek ka meie poolt olemas. Tahaksin väga loota, et uus koalitsioon ei surma seda õigushariduse teemat, vaid on valmis süüvima ja lahendusi otsima. Selleks võiksime ju ometi üritada koostööd teha,» kirjutas Kõve Tupayle.
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis viiks seadusesse riikliku juristieksami. Eksami läbimist hakataks nõudma kohtus esindajalt, kes ei ole advokaat. Ühtlasi näeb eelnõu ette pankrotihaldurite ja kohtutäiturite haridusnõude tõstmist bakalaureusekraadilt õigusteaduse magistrikraadile.
Samuti peaksid tulevikus eksami tegema kõik kohtuniku, kohtunõuniku, vandeadvokaadi, vandeadvokaadi abi, prokuröri, notari, notari asendaja, kohtutäituri, kohtutäituri abi ja pankrotihalduri töökoha soovijad. Uus nõue ei mõjutaks siiski kehtivaid esinduserisusi – näiteks töötajaid või ametnikke, kes esindavad kohtus oma tööandjat.
Eelnõu näeb ette kolmeaastase üleminekuaja juristieksami nõude kehtestamisel. Õiguskindluse põhimõtte kohaselt ei seata juristieksami nõuet neile, kes on enne üleminekuaja lõppu astunud reguleeritud õigusametisse, isegi siis, kui nad pärast üleminekuaega liiguvad ühest õigusametist teise või teevad töös pausi. Riikliku juristieksami sisuks saaks olema kirjalik eestikeelne kaasuste lahendamine.
Siseministeerium ja rahandusministeerium jätsid eelnõu kooskõlastamata. Õiguskantsler Ülle Madise leidis, et see eelnõu ei lahenda õigushariduse kvaliteediga seotud probleemi, vaid toob kaasa ressursikulu.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)