Kindlustuspetturid üritasid mullu tüssata 1,4 miljoni euro ulatuses

Raha. Foto: Liis Treimann

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmeil tõendati mullu 506 kindlustuskelmust, millega üritati välja petta 1,4 miljonit eurot - kõige rohkem suurenes kodukindlustuse pettuste arv, kõige sagedamini proovisid kindlustuspetturid õnne kaskoga.

EKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul olid kodukindlustuse kelmustest üle kolmandiku seotud veeõnnetustega. «Kindlustus on mõeldud ootamatu sündmuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks. Kindlustuse kasutamine vana asja väljavahetamiseks uuema vastu võib esmapilgul tunduda ahvatlev, kuid asja vananemine või kulumine ei ole kindlustusjuhtum ning kindlustusandja ei ole sellise riskiga arvestanud kindlustusmakse arvutuse valemites. Kui selliste pettuste hulk kasvab, siis see tähendab, et meie kõigi järgmine makse on kõrgem, sest me maksame kinni ka kindlustuspettused,» selgitas Reimets.

Ta rõhutas, et kindlustuspettusega vahelejäämine toob kaasa hüvitisest ilmajäämise või hüvitise vähendamise. «Valdav enamus ehk 400 kindlustuskelmust olid sellised, kus kindlustuselt üritati välja petta alla 3000 euro. Üle 10 000 euro suurusi pettusi oli 30, suurim summa oli 55 000 eurot,» ütles Reimets.

2022. aastal olid ligi pooled kindlustuskelmustest vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kasko pettused, mida üritati 239 korral. Kodukindlustuse kelmusi oli 27 protsenti, mida tuvastati 137 korral. Liikluskindlustuse kelmusi oli 16 protsenti kõigist kindlustuspettustest.

Gjensidige kindlustuse Eesti filiaali juhi Denis Nikolajevi sõnul püütakse üle pooltel juhtudel varjata kindlustuskaitse puudumist või hüvitamisest keeldumise alust. «Kui pärast õnnetust üritatakse sõlmida kindlustusleping, siis see on kindlustuskelmus. Kui näiteks autoklaasi lennanud kivi on teinud täkke või tagurdades on autot mõlgitud, siis on hilja hakata kaskolepingut sõlmima,» ütles Nikolajev.

«Sageli ei teata, et kindlustusandjal on kahtluse korral õigus teha järelepärimisi. Kui kindlustuspettur esitab sama juhtumi kohta kahjunõude mitmele kindlustusandjale, siis see tuleb tihti välja. Kindlustus teeb kahtluse korral ka järelepärimisi välisriikidesse, näiteks reisivahendajatega kadunud või rikutud pagasite kohta,» lisas Nikolajev.

Viiendiku pettuste korral oli tegu tahtliku või lavastatud õnnetusega ning 10 protsendi puhul teadliku kahjusumma suurendamisega.

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust, samuti analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.