Uuring: Eestit ootab tulevikus rahvastiku vananemine

Laulupidu Tallinna lauluväljakul. Foto: Erik Prozes

Rahandusministeeriumis teisipäeval tutvustatud trendide ruumilise mõju analüüs näitab, et Eestit ootab tulevikus rahvastiku vananemine ja muutuv koosseis ning inimeste koondumine Suur-Tallinnasse - vastvalminud uuring on abiks üleriigilise planeeringu «Eesti 2050» koostamisel.

Riigihalduse ministri Riina Solmani sõnul ei saa tänaste trendide üle ülearu optimistlik olla. «Uuring ennustab, et Eestisse tuleb mõõdukalt rahvast küll juurde, ent see toimub enamasti sisserände ja vähemas osas tagasirände arvelt, samas kui me ise piisavat järelkasvu ei suuda tagada. See omakorda tähendab muutusi rahvastiku koosseisus – pilt muutub kirjumaks, eestlaste osakaal rahvastikus väiksemaks. Inimesed on koondunud juba praegu umbes 60 protsendi osas Tallinnasse ja Harjumaale, kuigi uuringute põhjal saadakse aru, et liikumine Tallinna suunal ei ole Eestile soovitud areng,» rääkis minister.

Uuring näitab ära tõenäolised suundumused Eesti ühiskonnas 10 ja 30 aasta perspektiivis. «Meie tulevikku kujundavad suured globaalsed megatrendid – kliimamuutus, rohepoliitika, digitaliseerimine, geopoliitilised konfliktid, multikultuursuse kasv, samuti elanike kõrgemad ootused elukeskkonnale,» rääkis uuringu üks koostajatest, Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütik Veiko Sepp.

«Just elukeskkond määrab siin palju, eks inimesed hindavad teenuseid ja töövõimalusi, aga ka ilu ja head kogukonnatunnet. Ruumipoliitika ülesanne on sellist kvaliteetset elukeskkonda luua ja väljakutseid on siin palju. Suund on sinnapoole, et jätkub rahvastiku ja majandustegevuse koondumine pealinnaregiooni, samas ei paku trendid palju tuge väikelinnade ja maaliste keskasulate arenguks,» märkis Sepp. «Senise tõmbekeskuste elamualade laienemise trendi jätkumine on aga vastuolus kestliku arengu ja rohepoliitikaga.»

Lisaks kujundavad tulevikutrende geopoliitilisest olukorrast tulenevad ootused. «Elukeskkonna kvaliteedi kõrval on tähtis turvalisus, sealhulgas võimekus ohu korral elanikele kaitset pakkuda,» tõi Veiko Sepp välja.

Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise poliitika ja analüüsi valdkonna juhi Kristi Grišakovi sõnul kirjeldab uuring erinevaid ja sageli vastuolulisi trende. «See on hea lähtekoht kogu ruumipoliitika valikutele laiemalt, ent täna annab see eelkõige meile suunad, millega arvestada üleriigilise planeeringu koostamisel,» selgitas ta.

«Arvestades esile toodud tulevikuprotsesse, on üleriigilise planeeringu peamised väljakutsed seotud vastuoludega. Kindlasti tuleks meil trendide ruumimõjudega kohaneda ja kaasa minna. Ent, kui ühest küljest on rahvastiku koondumine Suur-Tallinnasse ja hajaasustuse tugevnemine vastuolus regionaalse tasakaalustatusega, on see samas kooskõlas ruumi kasutajavajaduste, säästliku ruumikasutuse ja julgeolekueesmärkidega,» tõi Grišakov välja.

«Kas peaksime siis sellist asustuse liikumist võimestama või pigem takistama?» küsis ta. «Igal juhul töötame selle nimel, et aastaks 2026, kui üleriigiline planeering kehtestatakse, oleks meil kogu Eestis loodud eeldused kestlikumaks ja paremaks elukeskkonna arenguks.»

Trendide ruumilise mõju analüüsis tuuakse välja kokku 37 tõenäolist tulevikusuundumust Eestis. Uuringuga on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel.

Analüüsi koostajaks on Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.