Aasta keeleteoks nimetati kõnetuvasti nutitelefonidele

Tanel Alumäe TTÜ Küberneetika Instituudist näitab eesti keele kõnetuvastusrakendust nutitelefonidele. Foto: Toomas Huik

Täna Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis välja kuulutatud 2011. aasta parima keeleteo tiitli pälvis Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna «Kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele».

Rakendused valmisid TTÜ Küberneetika Instituudis, põhinevad kõnetuvastustehnoloogial ja on mõeldud Android-platvormile.

Rakendus «Kõnele» lubab eestikeelse kõne abil sisestada teksti kõikides Androidi rakendustes. Seda saab kasutada näiteks sõnumite, e-kirjade, märkmete ja muude dokumentide dikteerimiseks, kaardirakenduses aadressiotsinguks ja paljuks muuks.

Rakendus «Arvuta» kasutab samuti eestikeelset kõnetuvastust, kuid oskab ka kasutaja poolt öeldule arukalt reageerida: selle abil saab teha matemaatilisi tehteid, otsida Eesti kohanimesid ja Tallinna aadresse.

Rakenduse «Diktofon» abil saab salvestada pikki kõnelõike ning neid automaatselt tekstiks teisendada. Rakendus võimaldab märksõnade põhjal ka juba transkribeeritud salvestustest otsida, tuvastatud teksti e-kirjana edasi saata jpm. Kõik kolm rakendust on Androidi rakendustepoes tasuta kättesaadavad. Rakendusi on alla laetud kokku üle 10 000 korra.

Peaauhinna saaja valisid taasiseseisvumisjärgsed haridus- ja teadusministrid.

Ministrid tõstsid esile ka Narva koorikooli tegu «Eestikeelse repertuaari omandamine ja osavõtt noorte laulupeost «Maa ja ilm» ning tunnustasid Heli Laanekase ja Ellen Niidu Wiedemanni eesti keele grammatika tõlget saksa keelest eesti keelde. Narva koorikool sai ka riikliku programmi «Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013» juhtkomitee eriauhinna.

Rahvaauhinna vääriliseks hääletati «Võro keelepesä käivitamine ja arendamine», tegijaiks Mariko Faster, Triin Rõõmusoks ja Egle Vodi.

Tihedat konkurentsi pakkusid võitnud teole «Ajakiri National Geographic eesti keeles» (Erkki Peetsalu) ja «Austraalia eesti keele õpetajate koondamine, internetipõhise keeleõppesüsteemi käivitamine ja eestikeelse mudilasringi asutamine» (Tiiu-Ann Salasoo).

Hääli said ka kõik ülejäänud parimate hulka jõudnud keeleteod: «Elektrooniline õigekirjakäsiraamat «Sõnar» (Martin Ehala), Wiedemanni grammatika tõlge, eestikeelse repertuaari omandamine, «Eesti-keskne raamatumess Helsingis» (Eesti Kirjanduse Teabekeskus) ja «Leksikon», «Majandusarvestus ja rahandus» (Jaan Alver). Hääletamisel osalejaid oli 768, hääletada võis ka mitme keeleteo poolt.