Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

PPA juhti Elmar Vaherit kahtlustatakse kelmusele kaasaaitamises (13)

Heldna ja Vaher
Heldna ja Vaher Foto: Tairo Lutter/Scanpix Baltics
  • Kahtlustus: endine kaitsepolitseiametnik sahkerdas Vaheri osalusel tööstaažiga
  • Teenistussuhe Vaheriga peatati, Heldna oli töölt niigi lahkumas

Kaitsepolitsei ametnikud esitasid täna hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.

Kahtlustuse järgi lasi Heldna end Vaheri osalusel 2019. aasta kevadel vormistada näiliselt politsei- ja piirivalveameti teenistusse, kuid samal päeval viidi ta tähtajaliselt üle ka  Kaitseväe struktuuriüksusesse, kus ta tegelikult töötas juba aasta aega.

Kusjuures Heldna on töötanud ka kaitsepolitsei peadirektori asetäitjana. 

Tööstaaži venitati pikemaks

Kahtlustuse kohaselt esitas Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset väljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse.

Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Heldnale näiliselt loodud politseiteenistuse staaži ligi kahe aasta vältel. Ilma selleta ei oleks Heldnal täitunud nõutav 25-aastane politseiametniku staaž ja tal ei oleks olnud õigust eluaegsele väljateenitud aastate pensionile.

Tegemist on esialgse kahtlustusega, mis võib prokuratuuri teatel menetluse kestel muutuda. 

Prokuratuur: kahetsusväärne, et peame neile inimestele etteheiteid tegema

«Kuigi inimlikult on mõistetav soov vanaduspensionist oluliselt kõrgemat politseipensioni saada, on nn eripension mõeldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis eripensionile kvalifitseerumise nõuded täidab,» sõnas riigiprokurör Maria Entsik.

Riigiprokurör Maria Entsik
Riigiprokurör Maria Entsik Foto: Mihkel Maripuu

«Süsteemi ärakasutamine isiklikuks hüvanguks ei ole ühelgi juhul aktsepteeritav ning ka heatahtlikkusest teiste suhtes ei tohi ettenähtust kõrvale kalduda. Reeglid kehtivad kõigile ühte moodi ning seaduse järgi oleme kuriteotunnuste ilmnemisel kohustatud meile teatavaks saanud asjaolusid kriminaalmenetluses kontrollima. Kahetsusväärne, et peame selliseid etteheiteid tegema inimestele, kelle igapäevatöö on seista hea käitumise korrektsuse ja õiguspärasuse eest ning kes oma ametikohast tulenevalt teavad, milline tegevus võib olla käsitletav kuriteona,» lisas riigiprokurör.

Menetlust viivad riigiprokuratuuri juhtimisel läbi kaitsepolitsei ametnikud.

Loe ka: «Kahtlustuse saanud Heldna on olnud seotud maffiaprotsessiga»

Mis edasi?

Parasjagu puhkusel viibiv Heldna oli maksu- ja tolliameti teatel töölt niikuinii lahkumas. Tema viimaseks tööpäevaks ametis on 15. aprill. Küll aga amet ja rahandusminister Annely Akkermann (RE) toonitasid, et kahtlustus puudutab aega, kui Heldna maksuametis veel ei töötanud. 

Kahtlustusest kuulnud siseminister Lauri Läänemets (SDE) kinnitas Postimehele, et peatab Vaheriga teenistussuhte. Justiitsminister Lea Danilson-Järg seda mõtet heaks ei kiida, põhjendades oma seisukohta asjaoluga, et Eestis kehtib süütuse presumptsioon ning menetlus on alles algusjärgus. 

Enne otsustamist polnud Läänemets Vaheriga veel suhelnud. «Praegu viiakse neid toiminguid läbi ja seejärel on mul võimalik temaga vestlus pidada. Ega rohkem midagi kokku leppida ei ole,» ütles Läänemets Postimehe erisaates. «Muidugi on kahju, eks see muretsema paneb.»

Tagasi üles