Kitsikus ajab omavalitsusi kogukonda kuulamata koole sulgema

Mõniste inimesed korraldasid 22. veebruaril Rõuges meeleavalduse, et näidata rahvamajja istungile saabunud volikogu liikmetele toetust kooli säilimisele. Foto: Erakogu

Majanduslikes raskustes omavalitsused püüavad sandist olukorrast välja rabelemiseks koole kiiresti, ilma analüüsi ja kogukonnaga kokkuleppeta sulgeda, selmet riigilt välja võidelda õiglasem rahastus kõigi kohustuste täitmiseks.

Kuna haridusele kulub keskmise maaomavalitsuse eelarvest pool või rohkemgi, on omavalitsejatel kiusatus lüüa kärpekäärid just koolivõrku. Otsustamist tõukab tagant haridus- ja teadusministeeriumi poliitika: ametnikud utsitavad koolivõrku optimeerima ja on valmis otsuste eest ka premeerima. Toetusi on lubatud koolipidajatele, kes alla saja õpilasega gümnaasiumi sulgevad.

Kui Rõuge vallavanem Britt Vahter (pildil) aasta tagasi ametisse astus, oli pankrot juba silmapiiril: vald oli kõvasti laenu võtnud, ent kõik hinnad tõusid. «See oli nagu täiuslik torm,» ütleb Vahter. Halvasti läbi viidud haldusreformiga olid kokku löödud ajaloolise sidemeta kogukonnad – vallaks on liidetud kolme kihelkonna nurgakesed, kus puudub tõmbekeskus.

Rõuge vald peab tänavu kokku hoidma 1,5 miljonit eurot. Nelja kooli ülalpidamine neelab ligi 10 miljoni euro suurusest vallaeelarvest poole. «Võtame maksepuhkust, hajutame laenude tagasimakseid. Selleks et edasi lükatud kohustusi järgmisel aastal kanda, tuleb kärpida ka koolivõrku,» märgib vallavanem.