Koroonapiirangud vaidlustanud EKRE sai kohtus osalise võidu

Apteekidesse jõudnud maskidele joosti tormi. Foto: Elmo Riig

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon kaebas valitsuse koroonameetmete korralduse halduskohtusse ning sai sealt osalise võidu: kohtu hinnangul ei saa näiteks maskikohustust kehtestada «igaks juhuks» ning et piiranguid kehtestati meelevaldselt. 

EKRE leidis, et valitsuse 2021. aasta augustis vastu võetud korraldus on õigusvastane ning nõudis selle tühistamist osas, milles kohustati inimesi kandma kaitsemaski või katma nina ja suu avalikes siseruumides.

Sisuliselt vaidlustas EKRE maski kandmise kohustuse, vaktsineerimise- ja tõendikohustuse ning isikute ebavõrdse kohtlemise.

Kohus kordas oma varasemat seisukohta, et sellisel kujul ja sellise intensiivsusega piiranguid, ei oleks tohtinud kehtestada. Kohus leidis, et piirangute proportsionaalsust pole tegelikkuses hinnatud ning olulised asjaolud on jäetud arvestamata või lähtuti asjakohatutest kaalutlustest.

Kohus: piiranguid kehtestati meelevaldselt

Kohus märkis, et vastustaja on piirangute kehtestamisel olnud meelevaldne ning vaktsineerimisele sundimiseks puudusid adekvaatsed põhjendused. Piirangute kehtestamise põhjendused ei ole piisavad ning kaalutlused, millest lähtuti ei ole kohtu hinnangul üheselt jälgitavad. Seega ei olnud seatud eesmärk - vaktsineerida rohkem inimesi - legitiimne. Kohus leidis, et õigusriigis peab inimene saama igakülgse teabe alusel, lähtudes enda terviseseisundist ja veendumustest, ise vabalt otsustada, millise terviseriski on ta valmis võtma olukorras, kus risk elule ja tervisele kaasneb nii viirusesse haigestumise kui vaktsineerimisega ning haigestumise risk püsib ka vaktsineerimise järgselt.

Kohus lisas, et arvestades vaktsiinide kaitse lühiajalisust, aga ka teadmata terviseriske, peab jääma igal juhul kõikidele ühiskonnagruppidele vabadus otsustada vaktsineerimine ilma igasuguse poliitilise või õigusliku surveta.

Lisaks tuvastas kohus valitsuse korralduse õigusvastasuse osas, milles kohustati inimesi kandma avalikes siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu. Kohus leidis, et kaitsemaski kandmise kohustust ei saa kehtestada n-ö igaks juhuks, eriti kui selle taga olev teaduspõhine teave on nõrk ning arvestades, et vastav kohustus on vastuolus teadusnõukoja soovitustega, kui selliseks vastuoluks puudub mõistlik põhjendus ja teaduslik alus.

Samuti märkis kohus, et vastustajale ehk valitsusele oli teada ranget maskikohustust rakendanud riikide praktika – vaatamata maskikohustusele toimusid laiaulatuslikud nakkuspuhangud, mistahes mõju haiguse leviku kasvumäärale maskikohustusest ei kaasnenud. Kohtu hinnangul ei saanud nõrk tõenduspõhisus koosmõjus maskikohustust rakendanud ja mitterakendanud riikide praktikaga anda vastustajale piisavat veendumust, et maskikohustuselt üldse saaks mistahes tõhusust oodata.

Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse rahuldamata. Kohtu hinnangul ei olnud kaebajate esitatud keelamiskaebus - keelata valitsusel anda uut samasisuliste nõuetega korraldust ilma eriolukorda välja kuulutamata - lubatav ja jäi ka rahuldamata.

Kaebajad menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud ja menetluskulud jäid poolte endi kanda.

Otsus ei ole jõustunud ja apellatsioonkaebuse saab esitada ringkonnakohtule hiljemalt 14. aprillil.