TAUST ⟩ Sõltlase pihtimus süstlavahetuspunktis: «Mind ei peeta inimeseks!»

Tarvitajad vahetavad kasutatud süstlad uute vastu, et kahjusid vähendada. Enamasti juba teatakse, millist süstalt soovitakse - populaarseim on nõel, mis on lühike ja peenike. Foto: Tairo Lutter

Tallinna kesklinnas Lastekodu tänava viiekorruselise maja sissepääsu kõrval on valged kardinad akendele korralikult ette tõmmatud. Musta C-tähega märgistatud uksest sisse astudes käib vali kellahelin, andmaks töötajatele märku, et keegi siseneb. Tegemist on MTÜ Convictuse kahjude vähendamise keskusega, mis erineb nende teistest asutustest selle poolest, et Lastekodu tänaval on uimastitarvitajatele ka päevakeskus.

«S prazdnikom!» tervitatakse üksteist naistepäeva puhul ning vahepeal hiilivad meeskolleegid teistest eraldi, et hiljem oma töökaaslasi lilledega üllatada. Olenemata sellest, et on kolmapäeva hommik, käib keskuses juba küllaltki tihe liiklus. Üks noormees on juba päevakeskuse avamisest saati diivanil televiisorit vaadanud ning sisse astub vanem meesterahvas, kes näeb välja nagu kõige tavalisem vanaisa, kuniks valab tumesinisest tualett-tarvete kotist välja poolsada kasutatud süstalt.

Enne seda, kui inimene oma «tööriistakotist» mitukümmend kasutatud süstalt kasti valab, ei ole tihtipeale mingit välist märki, et inimene võiks igapäevane uimastitarvitaja olla. Foto: Tairo Lutter