Vladimir Putinit jätab rahvusvaheline vahistamismäärus ilmselt külmaks, aga lumepalli paneb see veerema küll

Hoolimata sellest, et Venemaa ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liige, on kõik organisatsiooni liikmed kohustatud vahi alla võtma isiku, kelle suhtes on kohus välja andnud vahistamismääruse. See käib ka Venemaa presidendi Vladimir Putini kohta. Foto: Mikhail Metzel / Sputnik / AFP / Scanpix

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) reedene vahistamismäärus Venemaa presidendi Vladimir Putini suhtes on märgiline ega jää viimaseks taoliseks, leiavad Eesti idanaabri asjatundjad. Riigikogu väliskomisjoni liige Mihhail Lotman (Isamaa) juhtis Postimehe tähelepanu tõsiasjale, et niisugust määrust ei anta kergelt välja, juhul kui pole vettpidavaid tõendeid Putini vastu. «Ma olen kohtunud [ICC prokuröri Karim Asad] Ahmad Khaniga. Ta on suurepärane jurist,» lisas Lotman.

Kõnealune määrus tähendab palju, kuid muidugi ei mõjuta see Lotmani sõnul Venemaad ega ebaseaduslikku sõda Ukrainas. Sama meelt on Venemaa asjatundja ja politoloog Karmo Tüür.

«Seda sõda peetakse Venemaa tahte ja soovi kohaselt. Küll aga mõne aja pärast võib see [otsus] panna lumepalli veerema selle koha pealt, et teised [Ukrainat ja seal toimuvat sõda puudutavad] otsused võivad tulema hakata palju kiiremini,» oli Tüür üheselt kindel. «Muu hulgas ka sellised, mis võivad muuta selle sõja pidamist pikemas plaanis. Näiteks relvastuse andmise küsimused, mille puhul on lääneriikides siiani kõhklusi.» Üks selliseid on hävitajate ümber käinud tulutud arutelud. «Oletan, et see ei jää viimaseks,» mainis Tüür.