JUHTKIRI ⟩ Vaimse tervise võti on lastega tuumperekond

Õnnelikkus ja laste arv Illustratsioon: Pm

• Hästi toimiv tuumperekond on ka lastele oluline vaimse heaolu allikas.
• Lahutus ja perevägivald on otseses seoses vaimse tervise probleemidega.
• Vaimse tervise tagatis on ennetus, sealhulgas toimiv paarisuhe.

Vaimse tervise probleemid on muutunud epideemiliseks, ja mitte üksnes Eestis, vaid läänemaailmas laiemalt. Infoühiskonna keerukus ja pandeemiast ning sõjast tingitud määramatus on seda võimendanud, kuid probleemi juur ja võti on inimsuhetes.

Laupäevase lehe lisas Arvamus/Kultuur annab kaks värske inimarengu aruande autoreist ülevaate Eesti noorte ja täiskasvanute vaimse tervise näitajatest ja neid mõjutavatest teguritest. Andmed kinnitavad, et täiskasvanute puhul on eluga rahulolu kõige suurem nendel, kes on lastega paarisuhtes. Seda nii meeste kui ka naiste puhul. Ka oma pereeluga on lastega paarid kõige rohkem rahul. Kõige vähem on oma elu ja pereeluga rahul üksi elavad mehed ja naised ning üksikvanemad.

Need andmed näitavad, et lastega tuumperekond on endiselt teiste perevormidega võrreldes kõige suurem rahuloluallikas. Vale oleks sellest aga järeldada midagi nn traditsioonilise peremudeli ülimuslikkuse kohta. Traditsioonilised soorollid on aastakümneid olnud hääbumas ja tänapäeva õnnelike paaride enamik vaevalt et nende järgi oma pereelu korraldab. Pigem võib arvata, et nad on suutnud leida sellise rollijaotuse, mis meie praeguses kiires, töises ja pinnapealses ühiskonnas toetab paarisuhet ja loob sellega aluse kõigi pereliikmete heale vaimsele tervisele.

Hästi toimiv tuumperekond on ka lastele oluline vaimse heaolu allikas. Aruanne toob esile, et kõige kõrgem on see kahe sünnivanemaga pere lastel, seejärel üksikvanemaga pere lastel. Kõige madalam on laste rahulolu kasuvanemaga peres, seda eriti teismeikka jõudnud tüdrukute puhul. 

Perekond võib vaimse tervise seisukohalt olla niihästi taevas kui ka põrgu. Ennetustöö peab suutma leida viisi, kuidas arendada oskust luua õnnelikke ja toimivaid paarisuhteid.

Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et traumaatilised lapsepõlvekogemused (vanemate lahutus, perevägivald, sõltuvusprobleemid jm) on otseses seoses vaimse tervise probleemidega teismeeas ja täiskasvanuna, iseäranis neil, kellel on halbu kogemusi olnud korduvalt. Traumaatiliste lapsepõlvekogemustega inimeste puhul on ka täheldatud, et kogetud mustrid kanduvad üle nende oma käitumisse lapsevanemana.

Traumaatiliste lapsepõlvekogemuste tagajärjeks on ka mitu korda kõrgem risk hakata suitsetama ning alkoholi ja narkootikume tarbima. Nagu kinnitab inimarengu aruanne, halvendavad need eluviisitegurid oluliselt noorte vaimset tervist. Näiteks tüdrukutel, kes suitsetavad, on viis korda suurem risk depressiooniks võrreldes nendega, kes seda ei tee.

Ülaltoodust ilmneb, et perekond võib vaimse tervise seisukohalt olla niihästi taevas kui ka põrgu, olenevalt sellest, millised on vanemate omavahelised suhted ja suhted lastega. Kui suhted on soojad ja toetavad, ei ole tuumperekonnale paremat alternatiivi. Kui suhted on halvad või lausa vägivaldsed, ei ole see tuumperekonna kui institutsiooni olemuslik viga, vaid tuleneb inimeste oskamatusest luua armastavaid ja püsivaid paarisuhteid.

Sellega haakub ka inimarengu aruande peamine sõnum, et vaimse tervise probleemide vältimiseks on ülioluline ennetustöö, sealhulgas viis, kuidas arendada inimeste oskust luua õnnelikke ja toimivaid paarisuhteid.